Suurtükilaev - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: link

2018-06-24T10:18:45Z

link

Tauri: Tühistati kasutaja Tauri (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Madli.

2016-09-05T20:04:13Z

Tühistati kasutaja Tauri (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Madli.

Tauri: eemaldatud katkine pildilink

2016-07-10T10:21:34Z

eemaldatud katkine pildilink

Madli: /* Suurtükilaevad Eesti vetes */

2015-07-09T21:47:54Z

‎Suurtükilaevad Eesti vetes

Jaan – 25. veebruar 2015, kell 11:36

2015-02-25T11:36:14Z

Tauri: 21 redaktsiooni

2015-02-18T15:45:47Z

21 redaktsiooni

TauriR: /* Suurtükilaevad Eesti vetes */

2014-05-28T11:54:10Z

‎Suurtükilaevad Eesti vetes

TauriR: toim

2013-05-31T08:08:09Z

toim

Malle – 20. aprill 2012, kell 04:14

2012-04-20T04:14:49Z

Mairold2: malli koristus

2010-12-29T10:09:10Z

malli koristus

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 ===Ajalugu===
-Termin pärineb 18. sajandist, mil sõjategevuses rannikumeres hakati kasutama 1-2 kahuriga relvastatud väikesi, juba olemasolevaisse laevaklassidesse sobimatuid [[alus]]eid, enamasti rannasõidus kasutatavaid [[paat]]e. Sellest ajast pärineb ka tänini kasutatav sõjalaevatüübi nimetus "kahuripaat".
+Termin pärineb 18. sajandist, mil sõjategevuses rannikumeres hakati kasutama 1-2 kahuriga relvastatud väikesi, juba olemasolevaisse laevaklassidesse sobimatuid [[alus]]eid, enamasti [[rannasõit|rannasõidus]] kasutatavaid [[paat]]e. Sellest ajast pärineb ka tänini kasutatav sõjalaevatüübi nimetus "kahuripaat".
 Sisevetel kasutati enamasti lamedapõhjalisi, väikese [[süvis]]ega, kuni 1500 tonnise [[veeväljasurve]]ga aluseid, rannikumeres suuremaid, kuid tavaliselt mitte rohkem kui 3000 tonnise veeväljasurvega [[laev]]u, mille süvis ei ületa enamasti 4 meetrit.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 5. september 2016, kell 20:04
1. rida:		1. rida:
		+	[[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg\|thumb\|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]\|400px]]
	'''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'', saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.		'''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'', saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 10. juuli 2016, kell 10:21
1. rida:		1. rida:
−	~~[[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg\|thumb\|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]\|400px]]~~
	'''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'', saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.		'''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'', saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.

@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 [[Eesti merejõud]]ude seisukohast on suurtükilaevade osatähtsus märgatav. Seni ainsas sõjalises konfliktis, Vabadussõjas, omasid suurtükilaevad või suurtükilaevadeks klassifitseeritud muudtüüpi alused olulist rolli nii maavägede toetamisel suurtükitulega, meredessantoperatsioonides kui vahiteenistuses.
-Ehitusjärgselt ainsaks suurtükilaevaks oli 1908. aastal Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku tegevkoosseisu arvatud [[LEMBIT]] (ex BOBR). Sõjategevuse vajadusteks kohandati suurtükilaevadeks rida ehituslikult tsiviillaevadeks mõeldud alusaid nagu [[pukser]]-[[jäämurdja]] [[TASUJA (pukser-jäämurdja)|TASUJA]], algselt reisilaevadena ehitatud [[MARDUS]] (ex N) ja [[MEEME]] (ex O), samuti [[Peipsi Laevastiku divisjon]]i laevad [[AHTI]] (ex OLGA), ehitatud reisi-kaubalaevaks; [[ILMATAR]] (ex SOFIA), [[reisilaev]]; [[TAARA]] (ex TSESAREVITŠ ALEKSEI), reisilaev; [[TARTU]] (ex JURJEV), endine Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaev; [[UKU]] (ex DELFIN), reisi-kaubalaev; [[VANEMUINE]] (ex IMPERATOR), reisi-kaubalaev.
+Ehitusjärgselt ainsaks suurtükilaevaks oli 1908. aastal Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku tegevkoosseisu arvatud [[LEMBIT]] (ex BOBR). Sõjategevuse vajadusteks kohandati suurtükilaevadeks rida ehituslikult tsiviillaevadeks mõeldud alusaid nagu [[pukser]]-[[jäämurdja]] [[TASUJA (pukser-jäämurdja)|TASUJA]], algselt reisilaevadena ehitatud [[MARDUS]] (ex N) ja [[MEEME]] (ex O), samuti [[Peipsi Laevastiku divisjon]]i laevad [[AHTI]] (ex OLGA), ehitatud reisi-kaubalaevaks; [[ILMATAR]] (ex SOFIA), [[reisilaev]]; [[TAARA]] (ex TSESAREVITŠ ALEKSEI), reisilaev; [[TARTU]] (ex JURJEV), endine Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaev; [[UKU]] (ex DELFIN), reisi-kaubalaev; [[VANEMUINE (reisi-kaubalaev)|VANEMUINE]] (ex IMPERATOR), reisi-kaubalaev.
 Esimeses maailmasõjas hukkus Eesti vetes Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku suurtükilaev SIVUTŠ, 19. augustil 1915. aastal Liivi lahes.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:LEMBIT(suurtykilaev).jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]]
+[[Pilt:Lembit1918-1927a.jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]]
 '''Suurtükilaev''' (inglise ''gunboat'', ka ''gun vessel'',  saksa ''Kanonenboote'', vene ''канонерская лодка'', ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rootsi ''kanonbåt'', prantsuse ''canonnière'', soome ''tykkivene'') on teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega [[sõjalaev]]. Eestikeelses kõnepruugis on kasutatud ka otsetõlkelist sõna '''suurtükipaat'''.
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Suurtükilaevade hiilgeajaks oli esimene maailmasõda, mil enamikes sõdivais mereriikides  oli välja kujunenud oma, sageli ka torpeedotorude ja miinveeskamise seadmetega varustatud suurtükilaevade tüübid. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil suurtükilaevade ehitamisest loobuti, nende tegevusvaldkonna võtsid üle kiiremad, universaalsemad ja paremini relvastatud kerge[[ristleja]]d, [[hävitaja]]d, [[vahilaev|vahi-]] ja [[dessantlaev]]ad.
 ===Suurtükilaevad Eesti vetes===

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:45
(Erinevus puudub)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{keeletoimetaja}}
+[[Pilt:LEMBIT(suurtykilaev).jpg|thumb|Eesti mereväe suurtükilaev [[LEMBIT]]|400px]]
-'''SUURTÜKILAEV''' - teatud lahinguväärtuse ja relvastusega, enamasti rannikumeres ja sisevetel kasutatav keskmise suurusega sõjalaev, ingl ''gunboat'', ka ''gun vessel'',  sks ''Kanonenboote'', vn ''канонерская лодка'' ka ''канлодка, артиллерийский корабль'', rts ''kanonbåt'', pr ''canonnière'', sm ''tykkivene''. <br>
+===Ajalugu===
-Eestikeelses kõnepruugis kasutatud ka otsetõlkelist suurtükipaat. Termin pärineb XVIII saj. mil sõjategevuses rannikumeres hakati kasutama 1-2 kahuriga relvastatud väikesi, juba olemasolevaisse laevaklassidesse sobimatuid aluseid, enamasti rannasõidus kasutatavaid paate. Sellest ajast pärineb ka tänini kasutatav sõjalaevatüübi nimetus "kahuripaat". Sisevetel kasutati enamasti lamedapõhjalisi, väikese süvisega, kuni 1500 t veeväljasurvega aluseid, rannikumeres suuremaid, kuid tavaliselt mitte rohkem kui 3000 t veeväljasurvega laevu, mille süvis ei ületa enamasti 4 m. Suurtükilaevade ülesandeks oli eelkõige maavägede toetamine suurtükitulega, samuti dessanditoetus ja -tõrje, luure- ning vahiteenistus. Eraldi võiks nimetada nn. koloniaalteenistuseks mõeldud suurtükilaevu, mida kolooniaid omavad suurriigid kasutasid kolooniais vahi- ja politseiteenistuseks, sageli lihtsalt oma kohaloleku näitamiseks, kuna suurte sõjalaevade kasutamine neis piirkondades ei olnud majanduslikult kasulik ega sõjaliselt otstarbekas.
+Sisevetel kasutati enamasti lamedapõhjalisi, väikese [[süvis]]ega, kuni 1500 tonnise [[veeväljasurve]]ga aluseid, rannikumeres suuremaid, kuid tavaliselt mitte rohkem kui 3000 tonnise veeväljasurvega [[laev]]u, mille süvis ei ületa enamasti 4 meetrit.
-Autor: [[ Kasutaja:Jaan Lutt | Jaan Lutt]]
+Suurtükilaevade ülesandeks oli eelkõige maavägede toetamine suurtükitulega, samuti dessanditoetus ja -tõrje, luure- ning vahiteenistus. Eraldi võiks nimetada niinimetatud koloniaalteenistuseks mõeldud suurtükilaevu, mida kolooniaid omavad suurriigid kasutasid kolooniais vahi- ja politseiteenistuseks, sageli lihtsalt oma kohaloleku näitamiseks, kuna suurte sõjalaevade kasutamine neis piirkondades ei olnud majanduslikult kasulik ega sõjaliselt otstarbekas.
-Allikad:
+ndaiks aastaiks üldtunnustatud sõjalaevade klassifikatsiooni järgi moodustasid suurtükilaevad iseseisva, kindlate ülesannetega laevaklassi.
 <gallery>
-Pilt:suurtykilaev2.JPG|Taani kahuripaat 19. saj. algusest, kasutati Taani – Saksamaa sõdades
+Pilt:suurtykilaev2.JPG|Taani kahuripaat 19. sajandi algusest, kasutati Taani–Saksamaa sõdades
 Pilt:suurtykilaev4.JPG|Suurtükilaev VON DER TANN Olaf Rahardt'i maalil
-Pilt:suurtykilaev3.JPG|Saksa I klassi suurtükilaev WOLF, ehitatud Wilhelmshavenis 1878, veeväljasurve 561 t, 47,2x7,66x3,4 m, peamasin 142 Ihj, kiirus kuni 8 sõlme, relvastus: 2x125 mm, 2x87 mm, 2x37 mm, meeskond 85. klassifitseeriti suurtükilaevaks 1884, Hiinas ja Saksa Edela-Aafrikas koloonia suurtükilaeva rollis, I maailmasõja ajal Danzigis ujuvtöökoda.
+Pilt:suurtykilaev3.JPG|Saksa I klassi suurtükilaev WOLF, ehitatud Wilhelmshavenis 1878, veeväljasurve 561 t, 47,2×7,66×3,4 m, peamasin 142 Ihj, kiirus kuni 8 sõlme, relvastus: 2×125 mm, 2×87 mm, 2×37 mm, meeskond 85. Klassifitseeriti suurtükilaevaks 1884, Hiinas ja Saksa Edela-Aafrikas koloonia suurtükilaeva rollis, esimese maailmasõja ajal Danzigis ujuvtöökoda.
-Pilt:suurtykilaev.JPG|Vene Impeeriumi laevastiku avamere suurtükilaev BOBR, veeväljasurve 1230 t, 57,15x10,7x2,75 m, 2 peamasina koguvõimsus 846 kW, söevaru 250 t, kiirus 12 sõlme, relvastuses üks 228 mm ahtrisuurtükk (peakaliiber), 1x152 mm, 6x108 mm, meeskond 170. Ehitatud Turus, W. Crichton & Co, teenistuses 1885.  Hukkus 26. dets. 1904 Port Arthuris.
+Pilt:suurtykilaev.JPG|Vene Impeeriumi laevastiku avamere suurtükilaev BOBR, veeväljasurve 1230 t, 57,15×10,7×2,75 m, kahe peamasina koguvõimsus 846 kW, söevaru 250 t, kiirus 12 sõlme, relvastuses üks 228 mm ahtrisuurtükk (peakaliiber), 1×152 mm, 6×108 mm, meeskond 170. Ehitatud Turus, W. Crichton & Co, teenistuses 1885. Hukkus 26. detsembril 1904 Port Arthuris.
 </gallery>

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 	Esimeseks  sõukruviga suurtükilaevaks oli 1849. a.  Kielis, Hilberti laevatehases ehitatud KANONENBOOT NR. 1 hiljem VON DER TANN ehk rahva seas DE SCHRUV, 25,6 meetri pikkune, ligikaudu 120 t veeväljasurvega 3-mastilise kuunari taglastusega 27 kW aurumasinaga varustatud teraskerega sõjalaev, relvastuses 2 pööratava alusega  64-naelast pommikahurit (mortiiri) ja 4 3-naelast kahurit. 1853. a. võttis laeva üle Taani kuninglik laevastik ja andis talle uueks nimeks STØREN, lammutati 1862. a.
 	Omaette laevaklassina said suurtükilaevad eluõiguse Krimmi sõjas (1853-56), mil võeti kasutusele kuni 1200 veeväljasurvega, kuni 150 mm suurtükkidega relvastatud rannikuvetes kasutatavaid sõjalaevu. XIX saj. II poolel ehitati Suurbritannias mitu seeriat raudkerega, 64-naelaste suurtükkidega relvastatud suurtükilaevu, osa neist oli ehitatud Austraalias kasutamiseks ja moodustasid 1901. aastal loodud Austraalia laevastiku esialgse tuumiku.  XIX saj. lõpus ehitati mitmelpool ka soomustatud 1 - 2 kuni 305-mm suurtükiga relvastatud suurtükilaevu kuid nende praktiline kasutamine osutus kohmakuse ja kehvade sõiduomaduste tõttu vähetõhusaks, mistõttu taolistest laevadest peagi loobuti. Üheks sedasorti laevaks on kahtlemata 1893. a. lohakuse ja meresõidureeglite eiramise tõttu hukkunud, formaalselt küll soomuslaevade hulka liigitatud RUSSALKA.  Suurtükilaevade hiilgeajaks oli  I maailmasõda, mil enamikes sõdivais mereriikides  oli välja kujunenud oma, sageli ka torpeedotorude ja miinveeskamise seadmetega varustatud suurtükilaevade tüübid. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil suurtükilaevade ehitamisest loobuti, nende tegevusvaldkonna võtsid üle kiiremad, universaalsemad ja paremini relvastatud kergeristlejad, hävitajad, vahi- ja dessantlaevad.
-	Eesti merejõudude seisukohast on suurtükilaevade osatähtsus märgatav. Seni ainsas sõjalises konfliktis, Vabadussõjas, omasid suurtükilaevad või suurtükilaevadeks klassifitseeritud muudtüüpi alused olulist rolli nii maavägede toetamisel suurtükitulega, meredessantoperatsioonides kui vahiteenistuses. Ehitusjärgselt ainsaks suurtükilaevaks oli 1908. a. Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku tegevkoosseisu arvatud  LEMBIT ex BOBR. Sõjategevuse vajadusteks kohandati suurtükilaevadeks rida ehituslikult tsiviillaevadeks mõeldud alusaid nagu jäälõhkuja TASUJA, algselt reisilaevadena ehitatud MARDUS ex N ja MEEME ex O, samuti Peipsi Laevastiku divisjoni laevad AHTI ex OLGA, ehitatud reisi-kaubalaevaks; ILMATAR ex SOFIA, reisilaev;   TAARA ex TSESAREVITŠ ALEKSEI, reisilaev;  TARTU ex JURJEV, endine Venemaa teedeministeeriumi  käsunduslaev; UKU ex DELFIN,  reisi-kaubalaev; VANEMUINE ex IMPERATOR, reisi-kaubalaev. I maailmasõjas hukkus Eesti vetes Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku suurtükilaev SIVUTŠ, 19. aug. 1915. a. Liivi lahes. II maailmasõja ajal hukkusid Eesti vetes Punalipulise Balti laevastiku  suurtükilaevad I-8 ex KRONŠTADT, 1941. a. augustis Juminda miiniväljal ja AMGUN, 1944. a. oktoobris Aegna lähistel.
+	Eesti merejõudude seisukohast on suurtükilaevade osatähtsus märgatav. Seni ainsas sõjalises konfliktis, Vabadussõjas, omasid suurtükilaevad või suurtükilaevadeks klassifitseeritud muudtüüpi alused olulist rolli nii maavägede toetamisel suurtükitulega, meredessantoperatsioonides kui vahiteenistuses. Ehitusjärgselt ainsaks suurtükilaevaks oli 1908. a. Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku tegevkoosseisu arvatud  LEMBIT ex BOBR. Sõjategevuse vajadusteks kohandati suurtükilaevadeks rida ehituslikult tsiviillaevadeks mõeldud alusaid nagu jäälõhkuja TASUJA, algselt reisilaevadena ehitatud MARDUS ex N ja MEEME ex O, samuti Peipsi Laevastiku divisjoni laevad AHTI ex OLGA, ehitatud reisi-kaubalaevaks; ILMATAR ex SOFIA, reisilaev;   TAARA ex TSESAREVITŠ ALEKSEI, reisilaev;  TARTU ex JURJEV, endine Venemaa teedeministeeriumi  käsunduslaev; UKU ex DELFIN,  reisi-kaubalaev; VANEMUINE ex IMPERATOR, reisi-kaubalaev. I maailmasõjas hukkus Eesti vetes Vene Impeeriumi Läänemere laevastiku suurtükilaev SIVUTŠ, 19. aug. 1915. a. Liivi lahes. II maailmasõja ajal hukkusid Eesti vetes Punalipulise Balti laevastiku  suurtükilaevad I-8, 1941. a. augustis Juminda miiniväljal ja AMGUN, 1944. a. oktoobris Aegna lähistel.
 Autor: [[ Kasutaja:Jaan Lutt | Jaan Lutt]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. detsember 2010, kell 10:09
1. rida:		1. rida:
−	~~{{pooleli}}~~
	{{keeletoimetaja}}		{{keeletoimetaja}}