Täislaev - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 4 redaktsiooni

2015-02-18T15:50:45Z

4 redaktsiooni

TauriR – 8. juuni 2013, kell 16:26

2013-06-08T16:26:07Z

TauriR – 12. november 2012, kell 13:57

2012-11-12T13:57:42Z

TauriR – 12. november 2012, kell 13:56

2012-11-12T13:56:54Z

Malle: New page: '''Täislaev''', 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust (purjestus), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 e...

2011-04-19T10:54:16Z

New page: '''Täislaev''', 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust (purjestus), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 e...

Uus lehekülg

'''Täislaev''', 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust ([[purjestus]]), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 taakslit ([[taaksel]]). Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. saj. kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. saj. täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902 ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, nt. AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehit. 1937, Norra), DANMARK (ehit. 1933, Taani), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehit. 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehit. 1982, mõlemad Poola). Täislaev tekkis, kui tugevdati laevakeret, et stabiliseerida laevasuurtükke.

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. juuni 2013, kell 16:26
1. rida:		1. rida:
−	'''Täislaev''' on ~~3—5-mastiline~~ purjelaev, mille iga [[mast]] kannab täis[[purjestus]]t, viimane mast lisaks kahvelpurje. ~~Fokkmasti~~ ees pukspriidi ja ~~kliiverpoomi~~ peal on ~~3—4~~ eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 [[taaksel\|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja ~~roilteng~~. Viimased kaks olid algselt eri ~~peeled~~, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. sajandist kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e.	+	'''Täislaev''' on kolme kuni viie[[mast]]iline [[purjelaev]], mille iga mast kannab täis[[purjestus]]t, viimane mast lisaks [[kahvelpuri\|kahvelpurje]].
		+
		+	[[Fokkmast]]i ees [[pukspriit\|pukspriidi]] ja [[kliiverpoom]]i peal on kolm kuni neli [[eespuri\|eespurje]] ja mastide vahel ülestikku harilikult kolm [[taaksel\|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast (alt üles): alamast, marss-, praam- ja roil[[teng]]. Viimased kaks olid algselt eri [[peel]]ed, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone.
		+
		+	19. sajandist kasutatakse täislaeval ka [[leipuri\|leipurjesid]] ja [[roilpuri\|roilpurjest]] kõrgemal lisapurjesid, nagu [[keisel]] (ka keiseil) ja [[muunseil]]. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]].
		+
		+	Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Purjelaevade tüübid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. november 2012, kell 13:57
1. rida:		1. rida:
−	'''Täislaev''' on 3—5-mastiline purjelaev, mille iga [[mast]] kannab ~~täispurjestust (~~[[purjestus]]), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 [[taaksel\|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. sajandist kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e.	+	'''Täislaev''' on 3—5-mastiline purjelaev, mille iga [[mast]] kannab täis[[purjestus]]t, viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 [[taaksel\|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. sajandist kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. november 2012, kell 13:56
1. rida:		1. rida:
−	'''Täislaev''', 3—5-mastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust ([[purjestus]]), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 ~~taakslit (~~[[taaksel]]). Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. ~~saj.~~ kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. ~~saj.~~ täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902 ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, ~~nt.~~ AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (~~ehit.~~ 1937~~, Norra~~), DANMARK (~~ehit.~~ 1933~~, Taani~~), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (~~ehit.~~ 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (~~ehit.~~ 1982, mõlemad ~~Poola~~). Täislaev tekkis, kui tugevdati ~~laevakeret~~, et stabiliseerida ~~laevasuurtükke~~.	+	'''Täislaev''' on 3—5-mastiline purjelaev, mille iga [[mast]] kannab täispurjestust ([[purjestus]]), viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on 3—4 eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult 3 [[taaksel\|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast: (alt üles) alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. 19. sajandist kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]]. Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:50
(Erinevus puudub)