Tallinn-Helsingi laevaliin - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* 1965-1989 */

2015-07-23T22:22:07Z

‎1965-1989

Madli: /* Uued laevafirmad */

2015-07-09T21:46:19Z

‎Uued laevafirmad

Madli: /* Kiirlaevad */

2015-07-09T21:42:50Z

‎Kiirlaevad

Madli: /* Uued laevafirmad */

2015-07-09T21:40:17Z

‎Uued laevafirmad

Madli: /* Laevad Tallinn-Helsingi liinil */

2015-07-09T21:35:11Z

‎Laevad Tallinn-Helsingi liinil

Madli: /* 1965-1989 */

2015-07-09T21:05:00Z

‎1965-1989

Madli: /* Uued laevafirmad */

2015-05-07T21:47:27Z

‎Uued laevafirmad

Madli – 7. mai 2015, kell 21:46

2015-05-07T21:46:40Z

Tauri: 35 redaktsiooni

2015-02-18T15:49:04Z

35 redaktsiooni

Madli: /* Uued laevafirmad */

2014-11-03T12:44:38Z

‎Uued laevafirmad

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele. Otsus samal suvel laevaliin avada avalikustati Soomes 17. märtsil 1965.
-. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda kuid liiklus lõppes aasta hiljem.
+. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda, kuid liiklus lõppes aasta hiljem.
 Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ====Uued laevafirmad====
-. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma [[Tallink]] tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga [[parvlaev]]a [[TALLINK]], mis sõitis [[Vanasadam]]a A-terminalist [[Helsingi Lõunasadam]]a Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]], mis sõitis [[Muuga sadam]]ast [[Helsingi Läänesadam]]asse.<ref>25 aastat konkurentsi Soome lahel. [[Laevanduse aastaraamat]] 2015</ref>
+. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma [[Tallink]] tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga [[parvlaev]]a [[TALLINK]], mis sõitis [[Vanasadam]]a A-terminalist [[Helsingi Lõunasadam]]a Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]], mis sõitis [[Muuga sadam]]ast [[Helsingi Läänesadam]]asse.<ref>25 aastat konkurentsi Soome lahel. [[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2015</ref>
 . novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 9. juuli 2015, kell 21:42
26. rida:		26. rida:

	====Kiirlaevad====		====Kiirlaevad====
		+	Esimesed [[kiirlaev]]ad Tallinna-Helsingi liinil olid juunis 1990 alustanud Helta [[tiibur]]id SINILIND ja LUIK.
		+
		+	Järgmisel aastal alustas liiniliiklust Festa kahetekiline tiibur [[TSIKLON]].
		+
		+	Aastail 1993-1994 pidas suveliini [[Pirita sadam\|Pirita]]lt Helsingisse [[Estonian New Line]] [[hõljuk]][[katamaraan]]idega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.

	==Liini tänapäev==		==Liini tänapäev==

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ====Uued laevafirmad====
-. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma [[Tallink]] tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga [[parvlaev]]a [[TALLINK]], mis sõitis [[Vanasadam]]a A-terminalist [[Helsingi Lõunasadam]]a Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]], mis sõitis [[Muuga sadam]]ast [[Helsingi Läänesadam]]asse.
+. aastal moodustatud Eesti Merelaevanduse ja Soome laevakompanii Palkkiyhtymä Oy ühisfirma [[Tallink]] tõi 8. jaanuaril 1990 liinile Soome lipuga [[parvlaev]]a [[TALLINK]], mis sõitis [[Vanasadam]]a A-terminalist [[Helsingi Lõunasadam]]a Olümpiaterminali. Esmakordselt muutus võimalikuks laevareis autoga. Aprillis 1990 järgnes Tallinki N. Liidu lipuga [[ro-ro-laev]] [[TRANSESTONIA]], mis sõitis [[Muuga sadam]]ast [[Helsingi Läänesadam]]asse.<ref>25 aastat konkurentsi Soome lahel. [[Laevanduse aastaraamat]] 2015</ref>
 . novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.
 ====Kiirlaevad====

@@ 36. rida: / 36. rida: @@
 ==Laevad Tallinn-Helsingi liinil==
-Allikad: [[Meremees (ajakiri)|Meremees]]
+==Allikad==
+*[[Meremees (ajakiri)|Meremees]]
-Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
+*Eesti Meremuuseumi ja Soome Forum Marinumi ühisnäituse „Tallinna laevad” materjalid
 [[Kategooria:Laevaliinid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 ===1965-1989===
-Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele.
+Teise maailmasõja järel taastunud Helsingi laevaliini seostatakse eeskätt Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidiga Eestisse 1964. aastal ja tema ettepanekuga NSV Liidu võimudele. Otsus samal suvel laevaliin avada avalikustati Soomes 17. märtsil 1965.
-.  juunil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse.
+. juulil 1965 alustas [[Eesti Merelaevandus]]e [[reisilaev]] [[VANEMUINE]] liiklust Tallinn-Helsingi liinil. See laev oli uus, ehitatud Bulgaarias ja saanud nime ARTEK, see nimi aga Helsingi-liinile ei sobinud. 9. juulil alustas sõite Helsingi-Tallinna liinil Suomen Höyrylaiva Oy aurulaev, Soome lipuga WELLAMO. See laev oli samal liinil sõitnud ka enne sõda kuid liiklus lõppes aasta hiljem.
-VANEMUINE asendati järgmisel aastal [[TALLINN|TALLINNAGA]], kuid alles 1980. aastal alustanud [[GEORG OTS]] sarnanes kuigipalju soomlastele palju tuttavamate Rootsi vahet sõitvate laevadega.
+Soomlastele muutsid reisimise ebamugavaks kõigepealt viisaregulatsioonid ning ranged piiri- ja tollieeskirjad. Soomlased liikusid tollal peamiselt rühmas ning neid ei lastud Tallinna vanalinnast kaugemale Eestisse. Eesti poolelt oli reisijaid kõigest 1% reisijate koguarvust.
 Huvi „uue” sihtkoha vastu piisas. Reisijate arvu kasv tõi Tallinna kesklinna uusehitise: 1972. aastal valmis hotell Viru. Eestlased pääsesid pikka aega Soome vaid ametlike delegatsioonide liikmetena.
 . aasta lõpupoole ja 1989. aastal hakati Nõukogude Liidu välispassi kergemini väljastama, kuigi Soome viisat tuli taotleda veel tolleaegsest Leningradis asuvast Soome konsulaadist. Ent siis osutus võimalikuks GEORG OTSAGA Soome reisida juba ka neil eestlastel, kel oli Soomes küllakutsuja ja seetõttu võimalik viisa saada. Rublaaja lõpupoole, aastail 1990-1992 kasutasid eestlased rühmareisideks ka tolle ajajärgu sünnitatud valuutavaba vahetusturismi, mis võimaldas laevareise Helsingisse nii kooliklassidele ja spordirühmadele kui ka näiteks õpetajate ja muuseumitöötajate rühmadele. Viisasid väljastas 1990. aastal Tallinnas avatud Soome konsulaat, mis tuli vaevu toime kasvanud nõudlusega.

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 . novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.
-Aastail 1993-1994 pidas suveliini [[Pirita sadam|Pirita]]lt Helsingisse [[Estonia New Line]] [[hõljuk]][[katamaraan]]idega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.
+Aastail 1993-1994 pidas suveliini [[Pirita sadam|Pirita]]lt Helsingisse [[Estonian New Line]] [[hõljuk]][[katamaraan]]idega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.
 ====Kiirlaevad====

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 ===1900-1940===
-Enne II maailmasõda olid sellel liinil reisilaevad WASA ja [[AEGNA (kauba-reisiaurik)]]. Samuti on sel liinil sõitnud WELLAMO, ARIADNE, VIOLA, EBBA MUNCK jt.
+Enne II maailmasõda olid sellel liinil reisilaevad WASA ja [[AEGNA]] (kauba-reisiaurik). Samuti on sel liinil sõitnud WELLAMO, ARIADNE, VIOLA, EBBA MUNCK jt.
 ===1965-1989===

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:49
(Erinevus puudub)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 3. november 2014, kell 12:44
24. rida:		24. rida:

	1. novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.		1. novembril 1991 alustas liiniliiklust AS [[Inreko]] parvlaev [[CORBIERE]] ning sõitis sel liinil 23. detsembrini 1994.
		+
		+	Aastail 1993-1994 pidas suveliini [[Pirita sadam\|Pirita]]lt Helsingisse [[Estonia New Line]] [[hõljuk]][[katamaraan]]idega SAN PIETRO ja ULSTEIN SURFER.

	====Kiirlaevad====		====Kiirlaevad====