Tallinna Merekolledž - Redigeerimiste ajalugu

Madli – 10. mai 2015, kell 21:35

2015-05-10T21:35:37Z

Tauri: 5 redaktsiooni

2015-02-18T15:49:04Z

5 redaktsiooni

TauriR – 8. november 2014, kell 10:00

2014-11-08T10:00:37Z

Madli – 7. november 2014, kell 23:26

2014-11-07T23:26:07Z

Madli – 7. november 2014, kell 23:16

2014-11-07T23:16:19Z

TauriR – 7. november 2014, kell 18:38

2014-11-07T18:38:11Z

TauriR: New page: '''Tallinna Merekolledž''' oli kõrgkool, kus valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste, nimetus pärineb aastast 1989. 1. jaanuaril 1992 liideti Tallinna Merekolledž, [[Tallinna Mer...

2014-11-07T18:33:42Z

New page: '''Tallinna Merekolledž''' oli kõrgkool, kus valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste, nimetus pärineb aastast 1989. 1. jaanuaril 1992 liideti Tallinna Merekolledž, [[Tallinna Mer...

Uus lehekülg

'''Tallinna Merekolledž''' oli kõrgkool, kus valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste, nimetus pärineb aastast 1989. 1. jaanuaril 1992 liideti Tallinna Merekolledž, [[Tallinna Merekool]] ja [[Tallinna Kutsekeskkool nr 1]] ametlikult [[Eesti Merehariduskeskus]]eks.

Kool avati 1945. aastal Tallinna Merekalanduse Tehnikumina. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm olid kohakaaslased. Kooli direktor oli tunnustatud merenduspedagoog [[Osvald Avango]]. Tallinna Merekalanduse Tehnikumis õpetati [[laevajuhtimine|laevajuhtimist]], kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid näiteks püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid [[laevajuht]]ide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja [[Juhan Jansen]] tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi [[merepraktika]]õpiku. Hilisemail aastail ilmusid [[Oskar Lubi]] "Laevamootorid" ja [[Kulno Olev]]i inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, [[Hermann Tõnissoo]], [[Herman Sergo]], V. Lepik).

1956. aastal nimetati kool Tallinna Kalandustehnikumiks, kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd [[laev]]a raadioside ja laeva [[jõuseade|jõuseadmete]] alal.

1965. aastal reorganiseeriti tehnikum Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja [[raadionavigatsioon]], laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.

1950. aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [["Eesti Kalatööstus"|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kus õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.

1984. aastal nimetati kool NSVL Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning kool reorganiseeriti merekolledžiks ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.

Kokku on kooli lõpetanud üle 6000 spetsialisti.

{{mereleksikon}}

[[Kategooria:Eesti merekoolid]]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 . aastal reorganiseeriti tehnikum '''Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks'''. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja [[raadionavigatsioon]], laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.
-. aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [["Eesti Kalatööstus"|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kui õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.
+. aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [[Eesti Kalatööstus|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kui õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.
 . aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning 1989. aastal reorganiseeriti kool '''Tallinna Merekolledžiks''' ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Kool avati 1945. aastal '''Tallinna Merekalanduse Tehnikumina'''. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm olid kohakaaslased. Kooli direktor oli tunnustatud merenduspedagoog [[Osvald Avango]]. Tallinna Merekalanduse Tehnikumis õpetati [[laevajuhtimine|laevajuhtimist]], kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid näiteks püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid [[laevajuht]]ide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja [[Juhan Jansen]] tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi [[merepraktika]]õpiku. Hilisemail aastail ilmusid [[Oskar Lubi]] "Laevamootorid" ja [[Kulno Olev]]i inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, [[Hermann Tõnissoo]], [[Herman Sergo]], V. Lepik).
-. aastal nimetati kool [[Tallinna Kalandustehnikumiks]], kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd [[laev]]a raadioside ja laeva [[jõuseade|jõuseadmete]] alal.
+. aastal nimetati kool '''Tallinna Kalandustehnikumiks''', kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd [[laev]]a raadioside ja laeva [[jõuseade|jõuseadmete]] alal.
 . aastal reorganiseeriti tehnikum '''Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks'''. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja [[raadionavigatsioon]], laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 . aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [["Eesti Kalatööstus"|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kui õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.
-. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning 1989. aastal reorganiseeriti kool [[Tallinna Merekolledžiks]] ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.
+. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning 1989. aastal reorganiseeriti kool '''Tallinna Merekolledžiks''' ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.
 Kokku on kooli lõpetanud üle 6000 spetsialisti.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tallinna Merekolledž''' oli kõrgkool, kus valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste, nimetus pärineb aastast 1989. 1. jaanuaril 1992 liideti Tallinna Merekolledž, [[Tallinna Merekool]] ja [[Tallinna Kutsekeskkool nr 1]] ametlikult [[Eesti Merehariduskeskus]]eks.
-Kool avati 1945. aastal Tallinna Merekalanduse Tehnikumina. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm olid kohakaaslased. Kooli direktor oli tunnustatud merenduspedagoog [[Osvald Avango]]. Tallinna Merekalanduse Tehnikumis õpetati [[laevajuhtimine|laevajuhtimist]], kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid näiteks püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid [[laevajuht]]ide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja [[Juhan Jansen]] tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi [[merepraktika]]õpiku. Hilisemail aastail ilmusid [[Oskar Lubi]] "Laevamootorid" ja [[Kulno Olev]]i inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, [[Hermann Tõnissoo]], [[Herman Sergo]], V. Lepik).
+Kool avati 1945. aastal '''Tallinna Merekalanduse Tehnikumina'''. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm olid kohakaaslased. Kooli direktor oli tunnustatud merenduspedagoog [[Osvald Avango]]. Tallinna Merekalanduse Tehnikumis õpetati [[laevajuhtimine|laevajuhtimist]], kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid näiteks püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid [[laevajuht]]ide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja [[Juhan Jansen]] tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi [[merepraktika]]õpiku. Hilisemail aastail ilmusid [[Oskar Lubi]] "Laevamootorid" ja [[Kulno Olev]]i inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, [[Hermann Tõnissoo]], [[Herman Sergo]], V. Lepik).
-. aastal nimetati kool Tallinna Kalandustehnikumiks, kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd [[laev]]a raadioside ja laeva [[jõuseade|jõuseadmete]] alal.
+. aastal nimetati kool [[Tallinna Kalandustehnikumiks]], kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd [[laev]]a raadioside ja laeva [[jõuseade|jõuseadmete]] alal.
-. aastal reorganiseeriti tehnikum Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja [[raadionavigatsioon]], laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.
+. aastal reorganiseeriti tehnikum '''Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks'''. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja [[raadionavigatsioon]], laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.
-. aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [["Eesti Kalatööstus"|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kus õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.
+. aastail olid õpilased merepraktikal sageli Kaspia või Barentsi merel. 1966. aastal moodustati Riias Balti [[õppelaev]]ade rühm ning merepraktika võimalused paranesid veelgi, kui [[KRUSENSTERN]] anti üle [["Eesti Kalatööstus"|"Eesti Kalatööstusele"]] (näiteks hakati korraldama niinimetatud ujuvsemestreid, kui õppetöö toimus merel). Tehnikumi lõpetajad said püügitehnikuks ja jäid erialasele tööle Eestisse. [[Merekool]]i lõpetanud laevajuhid suunati tööle peale Läänemere laevanduste ka Murmanski, Arhangelski ning Kaug-Ida püügi- ja transpordilaevastikku. Kui arenes ookeanipüük, jäi taas enamik lõpetajaid Eestisse.
-. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning kool reorganiseeriti merekolledžiks ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.
+. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. Majandusliku uuendamise aastail hakkas vana õppetöö vorm kooli edasist arengut pidurdama ning 1989. aastal reorganiseeriti kool [[Tallinna Merekolledžiks]] ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.
 Kokku on kooli lõpetanud üle 6000 spetsialisti.

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:49
(Erinevus puudub)