Tanker - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Naftatankerite tüüpe */ toim

2022-05-14T18:50:41Z

‎Naftatankerite tüüpe: toim

Madli: toim

2022-05-14T18:47:44Z

toim

Madli – 24. juuni 2020, kell 21:59

2020-06-24T21:59:34Z

Madli: mahlatanker

2019-12-11T23:25:05Z

mahlatanker

Madli: link

2019-06-01T22:08:23Z

link

Madli – 6. mai 2015, kell 22:19

2015-05-06T22:19:40Z

Tauri: /* Viited */ viited korda

2015-03-31T05:16:22Z

‎Viited: viited korda

Tauri: 6 redaktsiooni

2015-02-18T15:50:13Z

6 redaktsiooni

Madli: /* Vaata ka */

2014-09-02T20:41:19Z

‎Vaata ka

Madli – 5. september 2011, kell 22:04

2011-09-05T22:04:29Z

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 ==Naftatankerite tüüpe==
-*''Aframax'' - tanker, mille dedveit on kuni 120 000 tonni; see on konstrueeritud sobivaks, et sõita [[Atlandi ookean]]i Põhja-Ameerika sadamaisse maksimaalse lastiga (Afra = American Freight Rate Association)
+*''Panamax'' - laev, mille puhul on täidetud vähemalt üks neist kriteeriumidest: laius kuni 30,5 m, pikkus kuni 294,1 m või süvis kuni 12,04 m; tanker või [[puistlastilaev]] kandevõimega 50 000–80 000 tonni, mis on maksimaalne, et täislastis laev saaks [[Panama kanal]]i läbida
-*''Panamax'' - laev, mille puhul on täidetud vähemalt üks neist kriteeriumidest: laius kuni 30,5 m, pikkus kuni 294, 1 m või süvis kuni 12,04 m; tanker või [[puistlastilaev]] dedveidiga 50 000–80 000 tonni, mis on maksimaalne, et täislastis laev saaks [[Panama kanal]]i läbida
+*''Suezmax'' - tanker, mille kandevõime on umbes 150 000 tonni; see on maksimaalne suurus, et täislastis laev saaks läbida [[Suessi kanal]]i
-*''Suezmax'' - tanker, mille dedveit on umbes 150 000 tonni; see on maksimaalne suurus, et täislastis laev saaks läbida [[Suessi kanal]]i
+*''Aframax'' - tanker, mille kandevõime on kuni 120 000 tonni; see on konstrueeritud sobivaks, et sõita üle [[Atlandi ookean]]i Põhja-Ameerika sadamaisse maksimaalse lastiga (Afra = American Freight Rate Association)
 *''ULCC'' (''Ultra large crude carrier'') – tanker, mille dedveit on üle 350 000 tonni
 *''VLCC'' (''Very large crude carrier'') – tanker, mille dedveit on üle 200 000 tonni
 Vähem kasutatakse:
-*''Handysize'' - tanker, mille dedveit on 20 000–50 000 tonni
+*''Handysize'' - tanker, mille kandevõime on 20 000–50 000 tonni
 ==Maailma suurim==

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka [[tanklaev]] on '''vedellastilaev''', milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk [[tank]]ides veetakse vedelat [[last]]i.
+'''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka '''tanklaev''' on '''vedellastilaev''', milles [[laevakere]]sse ehitatud mahuteis ehk [[tank]]ides veetakse vedelat [[last]]i.
-Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], kemikaali-, mahla-, veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
+Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], kemikaali-, mahla-, veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on [[Tekk|ühetekilised]] [[Ahter|ahtris]] paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
 Tankerite konstruktsioonierinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Kasutatavaimad on naftatankerid, need moodustavad 8,6% maailma tsiviillaevade arvust ja 31,6% nende kogutonnaažist (1989. aastal 6 oli 383 laeva, kokku 129 777 506 brt).
-Piki- ja põikvaheseintega on tankeri [[lastiruum]] jagatud [[tank]]ideks. Nüüdisaja looduskaitsenõuete kohaselt ehitatakse tankerid topeltpõhja ja topeltparrastega. Laaditakse harilikult kalda- ja lossitakse laevapumpadega. Tankerite [[dedveit]] on 500—3000 t (kohalikel vedudel ja laevu kütusega varustavatel [[punkrilaev]]adel) või 30 000—100 000 t (nafta ja naftasaaduste veoks). Peamiselt toornafta veoks määratud supertankerid on VLCC (Very Large Crude Carrier), mille dedveit on kuni 250 000 t, ning ULCC.
+Piki- ja põikvaheseintega on tankeri [[lastiruum]] jagatud [[tank]]ideks. Nüüdisaja looduskaitsenõuete kohaselt ehitatakse tankerid topeltpõhja ja topelt[[parras]]tega. [[Laadimine|Laaditakse]] harilikult kalda- ja [[Lossimine|lossitakse]] laevapumpadega. Tankerite [[kandevõime]] on 500—3000 t (kohalikel vedudel ja laevu kütusega varustavatel [[punkrilaev]]adel) või 30 000—100 000 t (nafta ja naftasaaduste veoks). Peamiselt toornafta veoks määratud supertankerid on VLCC (''Very Large Crude Carrier''), mille kandevõime on kuni 250 000 t, ning ULCC (''Ultra Large Crude Carrier'').
-Esimeseks spetsiaalselt tankeriks kavandatud aluseks peetakse Inglismaal 1886. aastal Saksamaa tarbeks ehitatud GLÜCKAUFi. 19. sajandi viimasest veerandist on andmeid, et ka Kaspial on olnud primitiivseid tankereid. Eesti sai esimese tankeri (LAGEDI) 1994. aastal (mahutas üle 5000 t naftat).
+Esimeseks spetsiaalselt tankeriks kavandatud aluseks peetakse Inglismaal 1886. aastal Saksamaa tarbeks ehitatud GLÜCKAUFi. 19. sajandi viimasest veerandist on andmeid, et ka Kaspial on olnud primitiivseid tankereid. Eesti sai esimese tankeri (LAGEDI) 1994. aastal, see mahutas üle 5000 t naftat.
 Allikas:[[Mereleksikon]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka [[tanklaev]] on '''vedellastilaev''', milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk [[tank]]ides veetakse vedelat [[last]]i.
-Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), mahla-, veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
+Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], kemikaali-, mahla-, veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
 Tankerite konstruktsioonierinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Kasutatavaimad on naftatankerid, need moodustavad 8,6% maailma tsiviillaevade arvust ja 31,6% nende kogutonnaažist (1989. aastal 6 oli 383 laeva, kokku 129 777 506 brt).

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka [[tanklaev]] on '''vedellastilaev''', milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk [[tank]]ides veetakse vedelat [[last]]i.
-Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
+Tuntakse nafta-, [[gaasitanker|gaasi-]], keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), mahla-, veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.
 Tankerite konstruktsioonierinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Kasutatavaimad on naftatankerid, need moodustavad 8,6% maailma tsiviillaevade arvust ja 31,6% nende kogutonnaažist (1989. aastal 6 oli 383 laeva, kokku 129 777 506 brt).

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 1. juuni 2019, kell 22:08
1. rida:		1. rida:
−	'''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka [[tanklaev]] on '''vedellastilaev''', milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk ~~tankides~~ veetakse vedelat [[last]]i.	+	'''Tanker''' (ingl ''tank'' - ’tsistern, paak’), ka [[tanklaev]] on '''vedellastilaev''', milles laevakeresse ehitatud mahuteis ehk [[tank]]ides veetakse vedelat [[last]]i.

	Tuntakse nafta-, [[gaasitanker\|gaasi-]], keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.		Tuntakse nafta-, [[gaasitanker\|gaasi-]], keemia- (mitmesuguste kemikaalide veoks), veini-, vee-, toiduõli-, bituumeni- jm tankereid. Tankerid on ühetekilised ahtris paikneva [[masinaruum]]i ja [[tekiehitis]]ega alused. Vanematel tankeritel võib olla ka tekiehitis keskel.

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 ==Viited==
-[[Mall:Viited]]
+{{viited}}
 ==Vaata ka==

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:50
(Erinevus puudub)

@@ 31. rida: / 31. rida: @@
 *[[Punkrilaev]]
 *[[turbiinlaev]]
 [[Kategooria:Kaubalaevad]]
 [[Kategooria:Laevatüübid]]