http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Tiirud 2026-05-14T13:11:41Z Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu MediaWiki 1.31.1 http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiirud&diff=10965&oldid=prev 2015-07-26T18:33:55Z

<p>kategooria</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <col class="diff-marker" /> <col class="diff-content" /> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 18:33</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l1" >1. rida:</td> <td colspan="2" class="diff-lineno">1. rida:</td></tr> <tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tiirud''' (''Sterna'')<del class="diffchange diffchange-inline">, </del>väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude <del class="diffchange diffchange-inline">prk. </del>kajaklaste <del class="diffchange diffchange-inline">sgk-st</del>. Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (<del class="diffchange diffchange-inline">pms. </del>kalu) hangivad järsult vette sööstes. Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (<del class="diffchange diffchange-inline">S. </del>''paradisaea'') läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 <del class="diffchange diffchange-inline">km</del>. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir<del class="diffchange diffchange-inline">. </del>(<del class="diffchange diffchange-inline">S. </del>''hirundo''). <del class="diffchange diffchange-inline">– </del>Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (''Hydroprogne tschegrava'', Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.</div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>'''Tiirud''' (<ins class="diffchange diffchange-inline">ladina </ins>''Sterna'') <ins class="diffchange diffchange-inline">on </ins>väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude <ins class="diffchange diffchange-inline">perekond </ins>kajaklaste <ins class="diffchange diffchange-inline">sugukonnast</ins>. &#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (<ins class="diffchange diffchange-inline">peamiselt </ins>kalu) hangivad järsult vette sööstes. &#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>&#160;</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (<ins class="diffchange diffchange-inline">ladina </ins>''<ins class="diffchange diffchange-inline">Sterna </ins>paradisaea'') läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 <ins class="diffchange diffchange-inline">kilomeetrit</ins>. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir (<ins class="diffchange diffchange-inline">ladina </ins>''<ins class="diffchange diffchange-inline">Sterna </ins>hirundo''). Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (''Hydroprogne tschegrava'', Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.</div></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr> <tr><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td><td class='diff-marker'>&#160;</td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>{{Mereleksikon}}</div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;"></ins></div></td></tr> <tr><td colspan="2">&#160;</td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins style="font-weight: bold; text-decoration: none;">[[Kategooria:Veelinnud]]</ins></div></td></tr> <!-- diff cache key my_wiki-mere:diff::1.12:old-7753:rev-10965 --> </table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiirud&diff=7753&oldid=prev 2015-02-18T15:50:18Z

<p>1 redaktsioon</p> <table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface"> <tr class="diff-title" lang="et"> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td> <td colspan="1" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:50</td> </tr><tr><td colspan="2" class="diff-notice" lang="et"><div class="mw-diff-empty">(Erinevus puudub)</div> </td></tr></table>

Tauri http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tiirud&diff=7752&oldid=prev 2011-04-19T10:42:52Z

<p>New page: &#039;&#039;&#039;Tiirud&#039;&#039;&#039; (&#039;&#039;Sterna&#039;&#039;), väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude prk. kajaklaste sgk-st. Keha ülapool on hall, alapool valge, lag...</p> <p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Tiirud''' (''Sterna''), väga pikkade ja kitsaste tiibadega, harkis saba ning lühikeste jalgadega väikeste veelindude prk. kajaklaste sgk-st. Keha ülapool on hall, alapool valge, lagipea ja kukal must. Tiirud lendavad ja ujuvad hästi, toitu (pms. kalu) hangivad järsult vette sööstes. Tsirkumpolaarse levialaga randtiir (S. ''paradisaea'') läbib Antarktika rannikuvetes paiknevatele talvitusaladele jõudmiseks kuni 20 000 km. Eesti tavalisim pesitseja on jõgitiir. (S. ''hirundo''). – Varesesuurune punase nokaga räusk ehk röövtiir (''Hydroprogne tschegrava'', Eesti PR) elutseb peaaegu kõigis maailmajagudes, Eestis vähearvukas haudelind.<br /> <br /> {{Mereleksikon}}</div>

Malle