Topelttoimega laev - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 8 redaktsiooni

2015-02-18T15:50:23Z

8 redaktsiooni

TauriR – 23. märts 2013, kell 21:28

2013-03-23T21:28:40Z

TauriR – 23. märts 2013, kell 21:13

2013-03-23T21:13:10Z

TauriR – 23. märts 2013, kell 20:56

2013-03-23T20:56:27Z

TauriR – 23. märts 2013, kell 20:28

2013-03-23T20:28:51Z

Madli – 7. jaanuar 2011, kell 23:07

2011-01-07T23:07:54Z

Madli – 7. jaanuar 2011, kell 23:07

2011-01-07T23:07:19Z

Madli – 7. jaanuar 2011, kell 23:01

2011-01-07T23:01:58Z

Madli: New page: '''Topelttoimega laev''' on

2011-01-07T22:54:29Z

New page: '''Topelttoimega laev''' on

Uus lehekülg

'''Topelttoimega laev''' on

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:MERIahtrijuhtimisseadmed.JPG|thumb|300px|right|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed ahtri suunas]]
-'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). [[Käitur]]itena kasutatakse neil laevadel [[asimuutkäitur]]eid. Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
+'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). [[Käitur]]itena kasutatakse neil laevadel [[asimuutkäitur]]eid, mis võimaldavad laeva juhtida mõlemas suunas ja jää murdmisel tekitavad jää alla alarõhu, mis hõlbustab jää murdmist. Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
 ===Ajalugu===
-Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel asimuutkäitur [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Peale seda ehitati mitmeid topelttoimega jäämurdjaid ja eri tüüpi laevu.
+. aastal töötati Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga välja asimuutkäitur [[Azipod]]. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Sellest alates on ehitatud mitmeid topelttoimega laevu erinevateks otstarveteks, samuti teisi asimuutkäituritega laevu.
 Kvaerner-Masa Yardi uuringud 1990ndate alguses näitasid, et Euroopa ja Vene arktika [[sadam]]ate vahet sõitvate [[tanker]]ite puhul on laeva meresõiduomadused jääs sama tähtsad kui vabas vees, kus kulgeb 90% laeva teekonnast. Leiti, et kasutada laevu, mis suudaksid efektiivselt sõita nii jääs kui ka vabas vees, oleks tunduvalt ökonoomsem kui kasutada laevu, mis vajavad jäämurdja abi või vahepeal [[last]]i teistele laevadele ümber [[laadimine|laadimist]]. Idee edasiarendusest sündisid 2002. ja 2003. aastal topelttoimega [[tanker]]id TEMPERA ja MASTERA. [[Jääklass]]iga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:MERIahtrijuhtimisseadmed.JPG|thumb|300px|right|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed ahtri suunas]]
-'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
+'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). [[Käitur]]itena kasutatakse neil laevadel [[asimuutkäitur]]eid. Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
 ===Ajalugu===
-Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel [[asimuutkäitur]] [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Peale seda ehitati mitmeid topelttoimega jäämurdjaid ja eri tüüpi laevu.
+Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel asimuutkäitur [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Peale seda ehitati mitmeid topelttoimega jäämurdjaid ja eri tüüpi laevu.
 Kvaerner-Masa Yardi uuringud 1990ndate alguses näitasid, et Euroopa ja Vene arktika [[sadam]]ate vahet sõitvate [[tanker]]ite puhul on laeva meresõiduomadused jääs sama tähtsad kui vabas vees, kus kulgeb 90% laeva teekonnast. Leiti, et kasutada laevu, mis suudaksid efektiivselt sõita nii jääs kui ka vabas vees, oleks tunduvalt ökonoomsem kui kasutada laevu, mis vajavad jäämurdja abi või vahepeal [[last]]i teistele laevadele ümber [[laadimine|laadimist]]. Idee edasiarendusest sündisid 2002. ja 2003. aastal topelttoimega [[tanker]]id TEMPERA ja MASTERA. [[Jääklass]]iga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. märts 2013, kell 20:56
1. rida:		1. rida:
		+	[[Pilt:MERIkomandosild.JPG\|thumb\|300px\|right\|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed vööri suunas]]
		+	[[Pilt:MERIahtrijuhtimisseadmed.JPG\|thumb\|300px\|right\|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed ahtri suunas]]
		+
	'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). Topelttoimega laeva [[roolikamber\|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.		'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). Topelttoimega laeva [[roolikamber\|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Topelttoimega laev''' on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis jääd murdes liigub, [[ahter]] ees.
+'''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub, [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
-[[Pilt:Mastera1.jpg|thumb|right|MASTERA]]
+===Ajalugu===
-[[Pilt:Asimuut.jpg|thumb|right|Asimuutkäitur tagurpidikäigul jääd murdmas]]
+Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel [[asimuutkäitur]] [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Peale seda ehitati mitmeid topelttoimega jäämurdjaid ja eri tüüpi laevu.
-Azipod (inglise keeles ''azimuthal podded drive'') ei vaja erinevalt ''Aquamasterist'' jõuülekandeks võlli ega hammasrattaid. Piisab juhtmetest generaatorist kuni kollektorini.
+Kvaerner-Masa Yardi uuringud 1990ndate alguses näitasid, et Euroopa ja Vene arktika [[sadam]]ate vahet sõitvate [[tanker]]ite puhul on laeva meresõiduomadused jääs sama tähtsad kui vabas vees, kus kulgeb 90% laeva teekonnast. Leiti, et kasutada laevu, mis suudaksid efektiivselt sõita nii jääs kui ka vabas vees, oleks tunduvalt ökonoomsem kui kasutada laevu, mis vajavad jäämurdja abi või vahepeal [[last]]i teistele laevadele ümber [[laadimine|laadimist]]. Idee edasiarendusest sündisid 2002. ja 2003. aastal topelttoimega [[tanker]]id TEMPERA ja MASTERA. [[Jääklass]]iga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest.
-Idee edasiarendusest sündisid 2002. aastal topelttoimega (inglise keeles ''double acting'') jäämurdefunktsiooniga tankerid TEMPERA ja MASTERA. Need on Azipod-tüüpi, 16 MWse [[ringkäitur]]iga ning ringkäitur on ühtlasi ka rooliseade. Jääklassiga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes  tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest. Roolikambris on juhtimisseadmed nii esi- kui ka tagaakende juures. Ahter on ehitatud jäämurdja vööri kujuliseks, vöör jäi endistviisi pirnikujuliseks. See aitab vabas vees edasikäigul veetakistust vähendades kütust kokku hoida.
+Rootsi laevandusettevõttele Donsötank kuulub neli topelttoimega tankerit. Tankerid PROSPERO ja BRO SINCERO ([[täielik kandevõime|täieliku kandevõimega]] 18 119 tonni) valmisid 2000. ja 2002. aastal. Tankerid EVINCO ja EXCELLO (täieliku kandevõimega 19 999 tonni) valmisid 2005. ja 2008. aastal.
-MASTERA on ehitatud 2002 Jaapanis Yokosuka laevatehases.
+. aastal tellis Venemaa riigiettevõte Sovcomflot Lõuna-Koreast, firmalt Samsung Heavy Industries kolm topelttoimega tankerit (täieliku kandevõimega 70 000 tonni) ja kaks umbes sama suurt topeltoimega tankerit Peterburist. Esimene laev VASILY DINKOV valmis 2007. aastal, [[sõsarlaev]]ad KAPITAN GOTSKIY ja TIMOFEY GUZHENKO 2008. ja 2009. aastal. Venemaal ehitatud KIRILL LAVROV ja MIKHAIL ULYANOV valmisid vastavalt 2009. ja 2010. aastal.
-Pikkus - 252 m
+. aastal valmis Venemaa kaevandusettevõtte Norilsk Nickel tellimusel topeltoimega [[konteinerilaev]] NORILSKIY NICKEL. 2008. aastal valmisid MONCHEGORSK, ZAPOLYARNY ja TALNAKH ning 2009. aasta alguses NADEZDHA. 2010. aasta märtsis tellis Norilsk Nickel 18 500 tonnise täieliku kandevõimega tankeri, mis valmis 2011. aasta septembri lõpus ja sai nimeks ENISEY.
-Laius - 44 m
+. aastal tellis Soome laevandusettevõte Meriaura [[STX Finland]]i Turu laevatehasest topelttoimega [[raskelastilaev]]a, mis valmis 2012. aasta juunis ja sai nimeks MERI.
-Süvis - 15,3 m
+Nüüdisajal on jäämurdefunktsiooniga [[kaubalaev]]u maailmas juba palju.
 [[Kategooria:Laevatüübid]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. jaanuar 2011, kell 23:07
56. rida:		56. rida:

	1 AZIPOD gondelkäitur		1 AZIPOD gondelkäitur
		+
		+	Autor: Peedu Kass

	[[Kategooria:Laevatüübid]]		[[Kategooria:Laevatüübid]]

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:50
(Erinevus puudub)

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Pilt:Stena Arctica.jpg|thumb|right|Tanker STENA ARCTICA]]
 [[Pilt:Norilskiy Nickel.jpg|thumb|right|Konteinerilaev NORILSKIY NICKEL]]
-Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel gondelkäitur [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[Kvaerner-Masa Yard]]i laevatehases koostöös ABBga. Seda katsetati poilaeval SEILI 1,3 MWse masinaga.
+Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel gondelkäitur [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i laevatehases koostöös ABBga. Seda katsetati poilaeval SEILI 1,3 MWse masinaga.
 Azipod (inglise keeles ''azimuthal podded drive'') ei vaja erinevalt ''Aquamasterist'' jõuülekandeks võlli ega hammasrattaid. Piisab juhtmetest generaatorist kuni kollektorini.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. jaanuar 2011, kell 23:01
1. rida:		1. rida:
−	'''Topelttoimega laev''' on	+	'''Topelttoimega laev''' on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis jääd murdes liigub, [[ahter]] ees.
		+
		+	[[Pilt:Mastera1.jpg\|thumb\|right\|MASTERA]]
		+	[[Pilt:Asimuut.jpg\|thumb\|right\|Asimuutkäitur tagurpidikäigul jääd murdmas]]
		+	[[Pilt:Stena Arctica.jpg\|thumb\|right\|Tanker STENA ARCTICA]]
		+	[[Pilt:Norilskiy Nickel.jpg\|thumb\|right\|Konteinerilaev NORILSKIY NICKEL]]
		+	Alates 1990. aastast on [[jäämurdja]]tel ja [[jääklass]]iga laevadel kasutusel gondelkäitur [[Azipod]], mis töötati välja Helsingi [[Kvaerner-Masa Yard]]i laevatehases koostöös ABBga. Seda katsetati poilaeval SEILI 1,3 MWse masinaga.
		+
		+	Azipod (inglise keeles ''azimuthal podded drive'') ei vaja erinevalt ''Aquamasterist'' jõuülekandeks võlli ega hammasrattaid. Piisab juhtmetest generaatorist kuni kollektorini.
		+
		+	Idee edasiarendusest sündisid 2002. aastal topelttoimega (inglise keeles ''double acting'') jäämurdefunktsiooniga tankerid TEMPERA ja MASTERA. Need on Azipod-tüüpi, 16 MWse [[ringkäitur]]iga ning ringkäitur on ühtlasi ka rooliseade. Jääklassiga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest. Roolikambris on juhtimisseadmed nii esi- kui ka tagaakende juures. Ahter on ehitatud jäämurdja vööri kujuliseks, vöör jäi endistviisi pirnikujuliseks. See aitab vabas vees edasikäigul veetakistust vähendades kütust kokku hoida.
		+
		+	MASTERA on ehitatud 2002 Jaapanis Yokosuka laevatehases.
		+
		+	Pikkus - 252 m
		+
		+	Laius - 44 m
		+
		+	Süvis - 15,3 m
		+
		+	Dedveit - 108 000 t
		+
		+	Võimsus - 16 MW Azipod
		+
		+	Kiirus - 13,5 sõlme
		+
		+	Nüüdisajal on jäämurdefunktsiooniga kaubalaevu maailmas juba palju. Uusimad neist näiteks Neste Oili tanker STENA ARCTICA ja ja Venemaa konteinerilaev NORILSK NICKEL.
		+
		+	Tanker STENA ARCTICA on ehitatud 2006 Rootsis, alates 2008. aastast on Soome lipu all Neste Oili nimekirjas. Samasugune on ka [[sõsarlaev]] BALTICA.
		+
		+	Pikkus - 250 m
		+
		+	Laius - 44 m
		+
		+	Süvis - 15,4 m (max süvis [[Suur Belt\|Suure Belti]] läbimiseks)
		+
		+	Dedveit - 117 100 t
		+
		+	Jääklass - 1A Super
		+
		+	Peamasin - 16,6 MW
		+
		+	Topelttoime ja jäämurdefunktsiooniga on ka [[con-ro-laev]] NORILSKIY NICKEL, mis on ehitatud [[STX Europe]] Helsingi laevatehases 2006. aastal.
		+
		+	Pikkus - 195, 5 m
		+
		+	Laius - 23,1 m
		+
		+	Süvis - 9 m
		+
		+	Dedveit - 14 500 t
		+
		+	Jääklass - 1A Super
		+
		+	Propulsioon - 13 MW
		+
		+	1 AZIPOD gondelkäitur
		+
		+	[[Kategooria:Laevatüübid]]