Traalnoot - Redigeerimiste ajalugu

Madli: toim

2017-03-08T22:57:51Z

toim

Tauri – 8. märts 2017, kell 14:11

2017-03-08T14:11:53Z

Tauri – 8. märts 2017, kell 11:59

2017-03-08T11:59:08Z

Tauri: Uus lehekülg: ''''Traalnoot''', ka '''traal''', on kotitaoline laevalt (peamiselt traalerilt) veetav kurnpüünis, nüüdisaja levinuim püügivahend. Esimesed teated traalnooda ko...'

2017-03-08T11:57:29Z

Uus lehekülg: ''''Traalnoot''', ka '''traal''', on kotitaoline laevalt (peamiselt traalerilt) veetav kurnpüünis, nüüdisaja levinuim püügivahend. Esimesed teated traalnooda ko...'

Uus lehekülg

'''Traalnoot''', ka '''traal''', on kotitaoline [[laev]]alt (peamiselt [[traaler]]ilt) veetav [[kurnpüünis]], nüüdisaja levinuim püügivahend.

Esimesed teated traalnooda kohta pärinevad inglise ürikutest (1376). Vanasti kasutati biimtraalnoota - võrkkotti, mille suupealne on horisontaalava tagamiseks kinnitatud puitprussile (inglise ''beam''). Biimtraalnoodad on kasutusel siiani, eriti [[krevetipüük|krevetipüügil]].

Valdavad on nüüdisajal niinimetatud ottertraalnoot ja selle teisendid, milles horisontaalava tagavad [[traallaud|traallauad]]. Traalnooda asukoha järgi merepõhja suhtes eristatakse põhja-, põhjalähedasi ja pelaagilisi traalnootasid. Traalnooda põhiosad on tiivad, kere ja pära. Traalile vajaliku kuju andmiseks ja tugevuse tagamiseks [[rakendamine|rakendatakse]] tema võrkosa terasest, sünteeskiust või kombineeritud [[tross]]idest ja köitest karkassile - selistele (traalnooda suu) - ja topenantidele (traalnooda küljed). Eristatakse kahe (kahe topenandiga) ja nelja paneeliga (nelja topenandiga) traalnootasid. Ülemine selis [[taglastamine|taglastatakse]] [[ujuk]]itega, alumine raskustega. Seliste ja topenantide traalnoodast ette ulatuvad otsad (niinimetatud paljasotsad) ühendatakse (vahetult või [[kahelpuu]] vahendusel) [[kaabel|kaablitega]]. Traalnooda pära suletakse ja avatakse erilise nöörist või trossist otsaga (gaitaniga).

Põhjatraalnoodal on ülemine selis alumisest lühem, moodustub niinimetatud suupealne ehk skväär, mis takistab kala väljumist üle traalnooda. Tagamaks põhjatraalnooda liikumist vahetult merepõhja pidi ja vähendamaks tema rebenemist takistustel, taglastatakse alumine selis grunttropiga. Põhjatraalnooda horisontaalava on kuni 45 , vertikaalava kuni 12 meetrit.

Põhjalähendane traalnoot on ehituselt põhjatraalnooda ja pelaagilise traalnooda vahepealne, seda kasutatakse püügiks merepõhja lähedal (näiteks tursapüügil). Tal on valeselis - täiendavalt alumise selise alla tõmmatud tross või jäme köis, mis vähendab avariiohtlikkust ja suurendab püügivõimet.

==Vaata ka==
*[[paaristraalimine]]

[[Kategooria:Püügivahendid]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Traalnoot''', ka '''traal''' (inglise ''trawl''), on kotitaoline [[laev]]alt (peamiselt [[traaler]]ilt) veetav [[kurnpüünised|kurnpüünis]], nüüdisaja levinuim püügivahend.
-Esimesed teated traalnooda kohta pärinevad inglise ürikutest (1376). Vanasti kasutati biimtraalnoota - võrkkotti, mille suupealne on horisontaalava tagamiseks kinnitatud puitprussile (inglise ''beam''). Biimtraalnoodad on kasutusel siiani, eriti [[krevetipüük|krevetipüügil]].
+Esimesed teated traalnooda kohta pärinevad inglise ürikutest 1376. aastast. Vanasti kasutati piimtraalnoota - võrkkotti, mille suupealne on horisontaalava tagamiseks kinnitatud puitprussile (inglise ''beam''). Piimtraalnoodad on kasutusel siiani, eriti [[krevetipüük|krevetipüügil]].
-Valdavad on nüüdisajal niinimetatud ottertraalnoot ja selle teisendid, milles horisontaalava tagavad [[traallaud|traallauad]]. Traalnooda asukoha järgi merepõhja suhtes eristatakse põhja-, põhjalähedasi ja pelaagilisi traalnootasid. Traalnooda põhiosad on tiivad, kere ja pära. Traalile vajaliku kuju andmiseks ja tugevuse tagamiseks [[rakendamine|rakendatakse]] tema võrkosa terasest, sünteeskiust või kombineeritud [[tross]]idest ja köitest karkassile - selistele (traalnooda suu) - ja topenantidele (traalnooda küljed). Eristatakse kahe (kahe topenandiga) ja nelja paneeliga (nelja topenandiga) traalnootasid. Ülemine selis [[taglastamine|taglastatakse]] [[ujuk]]itega, alumine raskustega. Seliste ja topenantide traalnoodast ette ulatuvad otsad (niinimetatud paljasotsad) ühendatakse (vahetult või [[kahelpuu]] vahendusel) [[kaabel|kaablitega]]. Traalnooda pära suletakse ja avatakse erilise nöörist või trossist otsaga (gaitaniga).
+Valdavad on nüüdisajal niinimetatud ottertraalnoot ja selle teisendid, milles horisontaalava tagavad [[traallaud|traallauad]]. Traalnooda asukoha järgi merepõhja suhtes eristatakse põhja-, põhjalähedasi ja [[pelaagiline|pelaagilisi]] traalnootasid. Traalnooda põhiosad on tiivad, kere ja pära. Traalile vajaliku kuju andmiseks ja tugevuse tagamiseks [[rakendamine|rakendatakse]] selle võrkosa terasest, sünteeskiust või kombineeritud [[tross]]idest ja köitest karkassile - [[selis]]tele (traalnooda suu) - ja [[topenant]]idele (traalnooda küljed). Eristatakse kahe (kahe topenandiga) ja nelja paneeliga (nelja topenandiga) traalnootasid. Ülemine selis [[taglastamine|taglastatakse]] [[ujuk]]itega, alumine raskustega. Seliste ja topenantide traalnoodast ette ulatuvad otsad (niinimetatud paljasotsad) ühendatakse (vahetult või [[kahelpuu]] vahendusel) [[kaabel|kaablitega]]. Traalnooda pära suletakse ja avatakse erilise nöörist või trossist otsaga ([[gaitan]]iga).
-Põhjatraalnoodal on ülemine selis alumisest lühem, moodustub niinimetatud suupealne ehk skväär, mis takistab kala väljumist üle traalnooda. Tagamaks põhjatraalnooda liikumist vahetult merepõhja pidi ja vähendamaks tema rebenemist takistustel, taglastatakse alumine selis grunttropiga. Põhjatraalnooda horisontaalava on kuni 45 , vertikaalava kuni 12 meetrit.
+Põhjatraalnoodal on ülemine selis alumisest lühem, moodustub niinimetatud suupealne ehk [[skväär]], mis takistab kala väljumist üle traalnooda. Tagamaks põhjatraalnooda liikumist vahetult merepõhja pidi ja vähendamaks tema rebenemist takistustel, taglastatakse alumine selis [[grunttropp|grunttropiga]]. Põhjatraalnooda horisontaalava on kuni 45, vertikaalava kuni 12 meetrit.
-Põhjalähendane traalnoot on ehituselt põhjatraalnooda ja pelaagilise traalnooda vahepealne, seda kasutatakse püügiks merepõhja lähedal (näiteks tursapüügil). Tal on valeselis - täiendavalt alumise selise alla tõmmatud tross või jäme köis, mis vähendab avariiohtlikkust ja suurendab püügivõimet.
+Põhjalähendane traalnoot on ehituselt põhjatraalnooda ja pelaagilise traalnooda vahepealne, seda kasutatakse püügiks merepõhja lähedal (näiteks tursapüügil). Sellel on valeselis - täiendavalt alumise selise alla tõmmatud tross või jäme köis, mis vähendab avariiohtlikkust ja suurendab püügivõimet.
 ==Vaata ka==

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 8. märts 2017, kell 11:59
1. rida:		1. rida:
−	'''Traalnoot''', ka '''traal''', on kotitaoline [[laev]]alt (peamiselt [[traaler]]ilt) veetav [[kurnpüünis]], nüüdisaja levinuim püügivahend.	+	'''Traalnoot''', ka '''traal''', on kotitaoline [[laev]]alt (peamiselt [[traaler]]ilt) veetav [[kurnpüünised\|kurnpüünis]], nüüdisaja levinuim püügivahend.

	Esimesed teated traalnooda kohta pärinevad inglise ürikutest (1376). Vanasti kasutati biimtraalnoota - võrkkotti, mille suupealne on horisontaalava tagamiseks kinnitatud puitprussile (inglise ''beam''). Biimtraalnoodad on kasutusel siiani, eriti [[krevetipüük\|krevetipüügil]].		Esimesed teated traalnooda kohta pärinevad inglise ürikutest (1376). Vanasti kasutati biimtraalnoota - võrkkotti, mille suupealne on horisontaalava tagamiseks kinnitatud puitprussile (inglise ''beam''). Biimtraalnoodad on kasutusel siiani, eriti [[krevetipüük\|krevetipüügil]].