Tuletõrjesüsteemid - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Veepihustussüsteem */

2019-03-15T23:23:17Z

‎Veepihustussüsteem

Jüri – 22. veebruar 2019, kell 10:05

2019-02-22T10:05:18Z

Jüri – 22. veebruar 2019, kell 10:03

2019-02-22T10:03:48Z

Madli: /* Allikad */

2019-02-21T23:11:01Z

‎Allikad

Madli: /* Niisutussüsteem */ toim

2019-02-21T23:10:36Z

‎Niisutussüsteem: toim

Madli: /* Vesikardin */ toim

2019-02-21T23:10:09Z

‎Vesikardin: toim

Madli: /* Kantavad kustutid */ toim

2019-02-21T23:09:13Z

‎Kantavad kustutid: toim

Madli: /* Vahtkustutussüsteem */ toim

2019-02-21T23:07:49Z

‎Vahtkustutussüsteem: toim

Madli: /* Madalsurve kustutussüsteem */ toim

2019-02-21T23:06:29Z

‎Madalsurve kustutussüsteem: toim

Madli: /* Gaaskustutussüsteem */ toim

2019-02-21T23:04:00Z

‎Gaaskustutussüsteem: toim

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Madalsurve veeudu tulekustutussüsteem on manuaalselt või automaatselt käivitatav tulekustutussüsteem, mis koosneb avatud veepihustitest, veepumpadest, torustikust ja sektsiooniklappidest, mida  kasutatakse [[masinaruum]]ides selleks, et võimaldada tulekahju kontrolli alla saada enne selle laienemist. Madalsurve veeudu süsteemis kasutatakse magedat või merevett survega 6...8 bar, süsteemi võib käivitada ilma masinaid ja seadmeid peatamata, personali evakueerimata ja ruumi hermetiseerimata.
-Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse laevade elu- ja teenindusruumide, [[ro-ro laev]]ade [[lastiruum]]ide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks.
+Kõrgsurve veeudu tulekustutussüsteeme kasutatakse laevade elu- ja teenindusruumide, [[ro-ro-laev]]ade [[lastiruum]]ide jm laevaruumide kaitseks. Süsteem koosneb suletud või avatud veepihustitest, pumbaplokist ja/või gaasiakumulaatorist, torustikust ja sektsiooniklappidest. Pideva surve all vesi antakse sektsioonklappidele, milliste avanedes liigub vesi pihustitesse, kus vesi pihustatakse kõrge surve all veeuduks.
 Eristatakse '''kuiva ja märga kõrgsurve veeudusüsteemi'''. Märjas veeudusüsteemis on sektsioonide torustik ja suletud veepihustid pideva rõhu all. Tulekahju tekkimisel kaitstavas ruumis puruneb pihusti klaasballoon ja pihusti avaneb. Torustikus tekkivale veevoolule reageerib kulumõõtja, mille signaal käivitab kõrsurvepumbad või aktiveerib gaasiakumulaatorid. Surve torustikus tõuseb üle 100 bar ja pihustist väljub veeudu. Manuaalselt või automaatselt aktiveeritavas kuivas veeudusüsteemis on torustik rõhu all kuni suletud sektsioonklapini, kaitstavasse ruumi on paigutatud avatud veepihustid.

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks. Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.
-==Vesikustutussüüsteem==
+==Vesikustutussüsteem==
 Vesikustutussüsteem, mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest, on kohustuslik kõigil laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (v.a lasti- ja kütuse[[tank]]id) kahest joatorust korraga.

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Tuletõrjesüsteemide hulka kuuluvad ka signalisatsioonisüsteemid, mis tagavad tuleohu varase avastamise ja meetmed selle ärahoidmiseks või algstaadiumis likvideerimiseks. Laevas peab olema ka tuletõrjetõrjuja kaitsevarustus.
-==Vesikustutusspüüsteem==
+==Vesikustutussüüsteem==
 Vesikustutussüsteem, mis koosneb pumpadest, torustikest, hüdrantidest, tuletõrjevoolikutest ja joatorudest, on kohustuslik kõigil laevadel, olenemata muude tulekustutussüsteemide olemasolust. Süsteemi hüdrantide arv ja joatorude paigutus peab võimaldma paisata suures koguses rõhu all olevat kompaktse või pihustatud joana vett igasse kohta laevas (v.a lasti- ja kütuse[[tank]]id) kahest joatorust korraga.

@@ 82. rida: / 82. rida: @@
 ==Allikad==
-*[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3
+*[[Heino Punab]], Lauri Laks, Jaan Läheb, Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3
 *[[MerLe]]

@@ 64. rida: / 64. rida: @@
 ==Niisutussüsteem==
 Niisutussüsteemidega kaitstakse tulekahju puhul  [[tanker]]ite tekke, masina- ja [[katlaruum]]ide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning [[tekiehitis]]te väliskülgi kõrge temperatuuri eest.
 ==Galerii==

@@ 61. rida: / 61. rida: @@
 ==Vesikardin==
-''' Vesikardinaid'''paigaldatakse tuleleviku tõkestamiseks [[parvlaev]]adele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, mitmete laevade tootmisruumidesse, laeva koridoridesse jm.
+Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks [[parvlaev]]adele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm.
 ''' Niisutussüsteemidega''' kaitstakse tulekahju puhul  [[tanker]]ite tekke, masina- ja [[katlaruum]]ide šahte ja sissekäike, nende vaheseinu ning [[tekiehitis]]te väliskülgi kõrge temperatuuri eest.

@@ 58. rida: / 58. rida: @@
 ==Kantavad kustutid==
-''' Kantavad ''' gaas-, vahu- ja  pulbertulekustutid paigaldatakse laeva erinevatesse kohtadesse (koridorid, masinaruumid, erinevad laeva tööruumid, kambüüsid jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.
+Kantavad gaas-, vaht- ja  pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse (koridoridesse, masinaruumidesse, laeva eritööruumidesse, kambüüsi jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.
 ''' Vesikardinaid'''paigaldatakse tuleleviku tõkestamiseks [[parvlaev]]adele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, mitmete laevade tootmisruumidesse, laeva koridoridesse jm.

@@ 55. rida: / 55. rida: @@
 ==Vahtkustutussüsteem==
-'''Vahtkustutussüsteeme''' kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt [[lastiruum]]id) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.
+Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt [[lastiruum]]id) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.
 ''' Kantavad ''' gaas-, vahu- ja  pulbertulekustutid paigaldatakse laeva erinevatesse kohtadesse (koridorid, masinaruumid, erinevad laeva tööruumid, kambüüsid jm) lokaalsete tulekollete kustutamiseks. Masinaruumidesse paigaldatakse lisaks kantavatele tulekustutitele ka liivakastid.

@@ 50. rida: / 50. rida: @@
 ==Madalsurve kustutussüsteem==
-'''Madalsurve kustutussüsteemides''' hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20 oC). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride.Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva [[komandosild|komandosillalt]], lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.
+Madalsurve kustutussüsteemides hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20° C). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutatavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega, vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride. Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva [[komandosild|komandosillalt]], lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.
 '''Vahtkustutussüsteeme''' kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt [[lastiruum]]id) täitmisega vahuga. Tuldkustutava ainena kasutatakse erineva kordusteguriga (vahu ja vahuaine lahuse mahtude suhe) mehaanilist vahtu, mida saadakse vahuaine vesilahuse ja õhu segamise teel. Vahtkustutussüsteemide põhiosadeks on doseerimisseade nõutava kontsentratsiooniga vahuaine vesilahuse valmistamiseks ja seade vahu valmistamiseks (vahugeneraator). Laevadel kasutatakse automaatsete doseerimisseadmetega statsionaarseid vahtkustutussüsteeme ja kantavaid vahugeneraatoreid või vahujoatorusid.

@@ 43. rida: / 43. rida: @@
 ==Gaaskustutussüsteem==
-'''Gaaskustutussüsteem''', laevades reeglina süsihappegaas- (CO2)- tulekustutussüsteem,  on  ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja [[tanker]]ite [[lastipumbaruum]]id).  Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega.                                                                                                               Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi  ülalt düüside kaudu, millistest väljudes CO2 aurustub, jahutab intensiivselt kustutavat ruumi ja täites ruumi vähendab hapniku kontsentratsiooni õhus, mille tulemusel põlemine lakkab.
+'''Gaaskustutussüsteem''', laevades tavaliselt süsihappegaas- (CO2) -tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja [[tanker]]ite [[lastipumbaruum]]id). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega.
 '''Madalsurve kustutussüsteemides''' hoitakse veeldatud süsihappegaasi soojusisolatsiooniga suures terasmahuti(te)s rõhuga 2,2 Mpa, temperatuuril 253 K (-20 oC). Gaasi jahutamiseks on mahuti(te) sisse monteeritud külmutusseadme siugtorustik. Mahuti(d) on varustatud kontrollmõõteriisatadega rõhu, temperatuuri ja veeldatud gaasi nivoo kontrollimiseks. Magistraaltorustik, millest hargnevad torud läbi pneumoajamiga klappide kustutavatesse ruumidesse, on mahutiga ühendatud sulgventiili ja peaklapiga. Mahuti(d) ja magistraaltorustik peaklapi ees ja järel on varustatud kaitseklappidega vältimaks rõhu tõusu üle lubatud piiride.Süsteemi rakendamine toimub peaklapi juhtimisega laeva [[komandosild|komandosillalt]], lastimisoperatsioonide keskusest või vahetult CO2 kustutusjaamast.
 Kuna madalsurve kustutussüsteemis süsihappegaasi hoidmisviis nõuab minimaalset ruumi, kasutatakse süsteemi suure mahuga laevaruumides (ro-ro-, parv-, konteineri- ja teistel suurte lastiruumidega laevadel).