Tuul - Redigeerimiste ajalugu

Tauri: 5 redaktsiooni

2015-02-18T15:50:44Z

5 redaktsiooni

TauriR – 29. mai 2013, kell 07:52

2013-05-29T07:52:35Z

TauriR – 29. mai 2013, kell 07:52

2013-05-29T07:52:05Z

Malle – 28. mai 2013, kell 07:58

2013-05-28T07:58:53Z

Malle – 28. mai 2013, kell 07:54

2013-05-28T07:54:36Z

Malle: New page: '''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjust...

2013-05-28T07:53:17Z

New page: '''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjust...

Uus lehekülg

'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga, 2) [[passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala, 3) nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv, 4) läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel, 5) polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid), 2) sesoonsed tuuled (mussoon, briis), 3) kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub; kasutatakse ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Tuuli liigitatakse järgmiselt:
-#püsiva suunaga tuuled ([[passaadid);
+#püsiva suunaga tuuled (passaadid);
 #sesoonsed tuuled ([[mussoon]], [[briis]]);
 #kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid.

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 29. mai 2013, kell 07:52
1. rida:		1. rida:
−	'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga~~, 2)~~ [[passaattuuled\|passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. ~~laiuskraadi~~ vahelise ala~~, 3)~~ nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv~~, 4)~~ läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel~~, 5)~~ polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid)~~, 2)~~ sesoonsed tuuled (mussoon, briis)~~, 3)~~ kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ~~ilmakaart~~, kust tuul puhub. Tuule suund ~~laeva~~ suhtes on kursinurk, kust tuul puhub~~; kasutatakse~~ ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.	+	'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse viit tuulevööndit (vastavad neljale õhurõhuvööndile):
		+	#ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga;
		+	#[[passaattuuled\|passaattuulte]] vöönd, mis hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. [[laiuskraad]]i vahelise ala;
		+	#nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv;
		+	#läänetuulte ala, mis paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel;
		+	#polaarsete idatuulte ala, mis paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel.
		+
		+	Tuuli liigitatakse järgmiselt:
		+	#püsiva suunaga tuuled ([[passaadid);
		+	#sesoonsed tuuled ([[mussoon]], [[briis]]);
		+	#kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid.
		+
		+	Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse [[ilmakaar]]t, kust tuul puhub. Tuule suund [[laev]]a suhtes on [[kursinurk]], kust tuul puhub. Kasutatakse ka erinimetusi, näiteks [[piidevint]], [[põnts]].
		+
		+	==Vaata ka==
		+	*[[antipassaat]]
		+	*[[maru]]
		+	*[[näiv tuul]]
		+	*[[orkaan]]
		+	*[[torm]]
		+	*[[tõeline tuul]]

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Meteoroloogia]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. mai 2013, kell 07:58
1. rida:		1. rida:
−	'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga, 2) [[passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala, 3) nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv, 4) läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel, 5) polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid), 2) sesoonsed tuuled (mussoon, briis), 3) kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub; kasutatakse ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.	+	'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga, 2) [[passaattuuled\|passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala, 3) nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv, 4) läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel, 5) polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid), 2) sesoonsed tuuled (mussoon, briis), 3) kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub; kasutatakse ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 28. mai 2013, kell 07:54
1. rida:		1. rida:
	'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga, 2) [[passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala, 3) nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv, 4) läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel, 5) polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid), 2) sesoonsed tuuled (mussoon, briis), 3) kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub; kasutatakse ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.		'''Tuul''' on õhu liikumine maapinna suhtes. Harilikult vaadeldakse ainult selle liikumise horisontaalkomponenti. Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis on omakorda põhjustatud õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Õhumasside kiirendus on suunatud kõrgrõhualalt madalrõhualale. Liikuma hakanud õhumassi mõjutavad maakera pöörlemine, alumistes õhukihtides hõõrdumine ning kõverjoonelise liikumise korral ka inertsijõud. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 5 tuulevööndit (vastavad 4 õhurõhuvööndile): 1) ekvatoriaalne vaikusevöönd, kus tuuled on nõrgad ja muutliku suunaga, 2) [[passaattuulte]] vöönd, hõlmab ekvatoriaalse vaikusevööndi ja 30.—35. laiuskraadi vahelise ala, 3) nn hobulaiuskraadid, passaattuulte vööndist pooluste suunas paiknev kitsas tuulevaikusala, kus ilm on kuum ja kuiv, 4) läänetuulte ala, paikneb hobulaiuste ja 60.—70. laiuskraadi vahel, 5) polaarsete idatuulte ala, paikneb 60.—70. laiuskraadi ja polaarse kõrgrõhuala vahel. Tuuli liigitatakse järgmiselt: 1) püsiva suunaga tuuled (passaadid), 2) sesoonsed tuuled (mussoon, briis), 3) kohalikud tuuled ([[vinu]], [[boora]]) ja tormid. Tuulte kiiruse mõõtühik on m/s, ligikaudsel tuulte tugevuse hindamisel rakendadakse [[Beauforti skaala]]t, aastast 1963 on kasutusel ka 17-palline skaala, mis fikseerib tuule kiiruse kuni 136 m/s. Tuule suunaks loetakse ilmakaart, kust tuul puhub. Tuule suund laeva suhtes on kursinurk, kust tuul puhub; kasutatakse ka erinimetusi, nt [[piidevint]], [[põnts]]at. Vt ka antipassaat, maru, näiv tuul, orkaan, torm, tõeline tuul.
		+
		+	{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:50
(Erinevus puudub)