http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?action=history&feed=atom&title=Tuumalaev
Tuumalaev - Redigeerimiste ajalugu
2026-05-02T21:08:32Z
Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu
MediaWiki 1.31.1
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuumalaev&diff=14043&oldid=prev
Madli: /* Allikad */ toim
2019-02-27T22:28:52Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Allikad: </span> toim</span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 27. veebruar 2019, kell 22:28</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l38" >38. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">38. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*<del class="diffchange diffchange-inline">МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК </del>Судостроение <del class="diffchange diffchange-inline">Л</del>. 1986<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*<ins class="diffchange diffchange-inline">Морской энциклопедичекий справочник. </ins>Судостроение. <ins class="diffchange diffchange-inline">Leningrad, </ins>1986</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Tehnikaleksikon. Valgus<ins class="diffchange diffchange-inline">, Tallinn, </ins>1981</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*Tehnikaleksikon. Valgus<del class="diffchange diffchange-inline">. Tln. </del>1981<del class="diffchange diffchange-inline">.                                                                                                                                  </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*ENE Valgus<ins class="diffchange diffchange-inline">, Tallinn, </ins>1989</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[Peedu Kass]]. [[Aatomijäämurdja]]<ins class="diffchange diffchange-inline">, </ins>25. <ins class="diffchange diffchange-inline">veebruar </ins>2015</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*ENE <del class="diffchange diffchange-inline">Tln.</del>Valgus<del class="diffchange diffchange-inline">. </del>1989<del class="diffchange diffchange-inline">.                                                                                                                                                        </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>*[[Peedu Kass<del class="diffchange diffchange-inline">]]. [[Mereviki</del>]].[[Aatomijäämurdja]]<del class="diffchange diffchange-inline">.</del>25.<del class="diffchange diffchange-inline">02.</del>2015<del class="diffchange diffchange-inline">.</del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuumalaev&diff=14042&oldid=prev
Madli: /* Ajalugu */ toim
2019-02-27T22:25:13Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Ajalugu: </span> toim</span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 27. veebruar 2019, kell 22:25</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l15" >15. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">15. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Ajalugu==                                                                                                                                                           </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Ajalugu==                                                                                                                                                           </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt: SS-571-Nautilus-trials.gif|thumb|right|Tuumaallveelaev NAUTILUS]]                                                       </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt: SS-571-Nautilus-trials.gif|thumb|right|Tuumaallveelaev NAUTILUS]]                                                       </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Esimene tuumalaev maailmas oli USA-s <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>21.jaanuaril 1954<del class="diffchange diffchange-inline">. a veestatud </del>97,5 m pikk tuumaallveelaev NAUTILUS. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                        </del>1950. aastate algul hakkas tuumalaevu välja töötama ka NSV Liit, esimene 107,4 m pikk tuumaallveelaev LENINSKI KOMSOMOL lasti vette 9.oktoobril 1957 ja võeti  teenistusse 1.juulil 1958. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                              </del>1963.<del class="diffchange diffchange-inline">a </del>ehitas tuumaallveelaeva <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>oma sõjalaevastikule Suurbritannia, 1969.aastal Prantsusmaa ja 1974. aastal Hiina. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                                    </del>Kuni 1997. aastani ehitas NSV Liit ja selle järglane Venemaa 245 tuumaallveelaeva, rohkem kui kõik ülejäänud maailma riigid kokku. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                    </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Esimene tuumalaev maailmas oli USA-s 21. jaanuaril 1954 <ins class="diffchange diffchange-inline">veesatud </ins>97,5 m pikk tuumaallveelaev NAUTILUS.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>1950. aastate algul hakkas tuumalaevu välja töötama ka NSV Liit, esimene 107,4 m pikk tuumaallveelaev LENINSKI KOMSOMOL lasti vette 9. oktoobril 1957 ja võeti  teenistusse 1.juulil 1958.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>1963. <ins class="diffchange diffchange-inline">aastal </ins>ehitas tuumaallveelaeva oma sõjalaevastikule Suurbritannia, 1969. aastal Prantsusmaa ja 1974. aastal Hiina.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kuni 1997. aastani ehitas NSV Liit ja selle järglane Venemaa 245 tuumaallveelaeva, rohkem kui kõik ülejäänud maailma riigid kokku.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Tänapäeval on tuumaallveelaevad kuue riigi sõjalaevastikus: Venemaal, USA-s, Prantsusmaal, Suurbritannias, Hiinas ja Indias. Mitmes muuski riigis, sealhulgas Argentinas ja Brasiilias, töötatakse samuti välja tuumaallveelaevu.</ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del style="font-weight: bold; text-decoration: none;">Tänapäeval on tuumaallveelaevad kuue riigi sõjallaevastikus: Venemaal, USA-s, Prantsusmaal, Suurbritannias, Hiinas ja Indias. Mitmes muuski riigis, sealhulgas Argentinas ja Brasiilias töötatakse samuti tuumaallveelaevu välja.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                              </del></div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:RIAN archive 314495 Lenin nuclear ice-breaker on the Neva River.jpg|thumb|right| Aatomijäämurdja LENIN]]                                                                                                                                                                                                     </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:RIAN archive 314495 Lenin nuclear ice-breaker on the Neva River.jpg|thumb|right| Aatomijäämurdja LENIN]]                                                                                                                                                                                                     </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Põhja Meretee kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas vajadust <del class="diffchange diffchange-inline">suurmate </del>ja tugevamate <del class="diffchange diffchange-inline">jäämurdjate järgi</del>, mistõttu kasvas ka vajadus <del class="diffchange diffchange-inline">tarnitavale vedelkütusele</del>, mille toimetamine Arktikasse on küllalt komplitseeritud. Seetõttu nähti väljapääsu aatomijäämurdjate <del class="diffchange diffchange-inline">kasutusulevõtus</del>.                                                                                                                                               </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Põhja Meretee kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas vajadust <ins class="diffchange diffchange-inline">suuremate </ins>ja tugevamate <ins class="diffchange diffchange-inline">[[jäämurdja]]te järele</ins>, mistõttu kasvas ka vajadus <ins class="diffchange diffchange-inline">tarnitava vedelkütuse järele</ins>, mille toimetamine Arktikasse on küllalt komplitseeritud. Seetõttu nähti väljapääsu aatomijäämurdjate <ins class="diffchange diffchange-inline">kasutuselevõtus</ins>.                                                                                                                                               </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Esimene aatomijäämurdja LENIN valmis NSV Liidus Leningradis 1959. aastal ja töötas kuni 1989. aastani. Praegu on aatomijäämurdja LENIN Murmanski sadamas [[muuseumilaev]]ana.                                                                                          </ins></div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Esimene aatomijäämurdja LENIN valmis NSV Liidus Leningradis 1959</del>.aastal <del class="diffchange diffchange-inline">ja töötas kuni 1989. aastani. Praegu on  aatomijäämurdja LENIN Murmanski sadamas </del>[[<del class="diffchange diffchange-inline">muuseumilaev</del>]]<del class="diffchange diffchange-inline">aks</del>. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                        </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><ins class="diffchange diffchange-inline">Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus aatomijäämurdjat. 2016</ins>. aastal <ins class="diffchange diffchange-inline">lasti Peterburis </ins>[[<ins class="diffchange diffchange-inline">Baltiiski Zavod</ins>]]<ins class="diffchange diffchange-inline">is vette maailma suurim aatomijäämurdja ARKTIKA ning lähiaastaiks on Venemaal kavandatud veel mitme suure ja võimsa jäämurdja ehitus</ins>.</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline">Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus aatomijäämurdjat.  2016. aastal lasti vette Sankt Peterburgis, Balti laevatehases maailma suurim aatomijäämurdja ARKTIKA, ning lähiaastateks on Venemaal kavandatud veel mitmete suurte ja võimsate jäämurdjate ehitus.</del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Autor: [[Jüri Kask]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline"> </del>Autor:</div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div><del class="diffchange diffchange-inline"> *</del>[[Jüri Kask]]</div></td><td colspan="2"> </td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevatüübid]]  </div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Kategooria:Laevatüübid]]</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Allikad==</div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuumalaev&diff=14041&oldid=prev
Madli: /* Eelised ja puudused */
2019-02-27T22:19:24Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Eelised ja puudused</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 27. veebruar 2019, kell 22:19</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l11" >11. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">11. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrdluseks - traditsioonilised diiselelektrilised allveelaevad võivad vee alla jääda vaid mõneks päevaks ja arendada tippkiirust ainult mõne tunni vältel.                                                                                                                             </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Võrdluseks - traditsioonilised diiselelektrilised allveelaevad võivad vee alla jääda vaid mõneks päevaks ja arendada tippkiirust ainult mõne tunni vältel.                                                                                                                             </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevade puuduseks on vastava tehnoloogia komplitseeritus ja kõrge hind, mistõttu selliseid laevu saavad endale lubada vähesed riigid, tuumajäätmete käitlemine ja samuti <del class="diffchange diffchange-inline"> </del>tuumareaktorist lähtuv inimestele ohtlik radioaktiivne kiirgus.                                                                                                                                                                                                    Ohutuse tagamiseks ümbritsetakse tuumareaktori kompleks plakeeritud kvaliteetsest terasest kestaga, mis moodustab 50% kogu tuumaseadme massist. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevade puuduseks on vastava tehnoloogia komplitseeritus ja kõrge hind, mistõttu selliseid laevu saavad endale lubada vähesed riigid, tuumajäätmete käitlemine ja samuti tuumareaktorist lähtuv inimestele ohtlik radioaktiivne kiirgus.                                                                                                                                                                                                    Ohutuse tagamiseks ümbritsetakse tuumareaktori kompleks plakeeritud kvaliteetsest terasest kestaga, mis moodustab 50% kogu tuumaseadme massist.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Ajalugu==                                                                                                                                                           </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Ajalugu==                                                                                                                                                           </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt: SS-571-Nautilus-trials.gif|thumb|right|Tuumaallveelaev NAUTILUS]]                                                       </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt: SS-571-Nautilus-trials.gif|thumb|right|Tuumaallveelaev NAUTILUS]]                                                       </div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuumalaev&diff=14040&oldid=prev
Madli: /* Tööpõhimõte ja kasutamine */
2019-02-27T22:18:33Z
<p><span dir="auto"><span class="autocomment">Tööpõhimõte ja kasutamine</span></span></p>
<table class="diff diff-contentalign-left" data-mw="interface">
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<col class="diff-marker" />
<col class="diff-content" />
<tr class="diff-title" lang="et">
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">←Vanem redaktsioon</td>
<td colspan="2" style="background-color: #fff; color: #222; text-align: center;">Redaktsioon: 27. veebruar 2019, kell 22:18</td>
</tr><tr><td colspan="2" class="diff-lineno" id="mw-diff-left-l2" >2. rida:</td>
<td colspan="2" class="diff-lineno">2. rida:</td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Tööpõhimõte ja kasutamine==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Tööpõhimõte ja kasutamine==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:TRTP.png|thumb|right|Tuumalaeva tööpõhimõtte skeem]]                                               </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>[[Pilt:TRTP.png|thumb|right|Tuumalaeva tööpõhimõtte skeem]]                                               </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'>−</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #ffe49c; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevadel kasutatakse enamasti kahekontuurilisi vesi-vesireaktoreid, milles esimese kontuuri küllastusrõhust kõrgema rõhuga vesi (soojuskandja ja neutronite aeglusti) annab reaktori südamikus saadud soojuse tuumareaktori aurugeneraatoris üle teise kontuuri kaheastmelise auruturbiini suunatavale küllastunud aurule. Turbiinis aur paisub, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks, mis [[peaülekanne|peaülekan(de)nete]] ja [[võlliliin]]i(de) vahendusel kantakse üle [[sõukruvi]](de)le või siis muundatakse [[elektrigeneraator]]i(te)s elektrienergiaks, mis käivitab [[käitur]]i. Äratöötanud aur juhitakse  <del class="diffchange diffchange-inline">mererveega </del>jahutatavasse [[kondensaator]]isse, kondensaat pumbatakse tagasi tuumareaktori aurugeneraatorisse. <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                                                                                                                                                    </del>Kahekontuurilisi surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse ehk reaktiivsuse negatiivsete temperatuuritegurite pärast (teine kontuur radioaktiivselt ei saastu, nagu see esimeses paratamatult toimub). <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                    Kaasajal </del>on kasutusel nii tsiviil- kui ka sõjatuumalaevu ([[<del class="diffchange diffchange-inline">jäämurdja</del>]]d, [[allveelaev]]ad, [[lennukikandja]]d jt). <del class="diffchange diffchange-inline">                                                                                                                                                                                </del></div></td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevadel kasutatakse enamasti kahekontuurilisi vesi-vesireaktoreid, milles esimese kontuuri küllastusrõhust kõrgema rõhuga vesi (soojuskandja ja neutronite aeglusti) annab reaktori südamikus saadud soojuse tuumareaktori aurugeneraatoris üle teise kontuuri kaheastmelise auruturbiini suunatavale küllastunud aurule. Turbiinis aur paisub, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks, mis [[peaülekanne|peaülekan(de)nete]] ja [[võlliliin]]i(de) vahendusel kantakse üle [[sõukruvi]](de)le või siis muundatakse [[elektrigeneraator]]i(te)s elektrienergiaks, mis käivitab [[käitur]]i. Äratöötanud aur juhitakse  <ins class="diffchange diffchange-inline">mereveega </ins>jahutatavasse [[kondensaator]]isse, kondensaat pumbatakse tagasi tuumareaktori aurugeneraatorisse.</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Kahekontuurilisi surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse ehk reaktiivsuse negatiivsete temperatuuritegurite pärast (teine kontuur radioaktiivselt ei saastu, nagu see esimeses paratamatult toimub). <ins class="diffchange diffchange-inline">Tänapäeval </ins>on kasutusel nii tsiviil- kui ka sõjatuumalaevu ([[<ins class="diffchange diffchange-inline">aatomijäämurdja</ins>]]d, [[allveelaev]]ad, [[lennukikandja]]d jt).</div></td></tr>
<tr><td colspan="2"> </td><td class='diff-marker'>+</td><td style="color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #a3d3ff; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div> </div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eelised ja puudused==</div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>==Eelised ja puudused==</div></td></tr>
<tr><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevade eelisteks on võimalus töötada ilma kütusevarusid täiendamata pikemat aega (aastaid), jõuseade ei vaja tööks hapnikku ja ei tekita [[heitgaasid|heitgaase]], mis on eriti oluline [[allveelaev]]ade puhul (välistab vajaduse sageli pinnale tõusta ja võimaldab kasutada pidevalt tippkiirust).                                                                                                                   </div></td><td class='diff-marker'> </td><td style="background-color: #f8f9fa; color: #222; font-size: 88%; border-style: solid; border-width: 1px 1px 1px 4px; border-radius: 0.33em; border-color: #eaecf0; vertical-align: top; white-space: pre-wrap;"><div>Tuumalaevade eelisteks on võimalus töötada ilma kütusevarusid täiendamata pikemat aega (aastaid), jõuseade ei vaja tööks hapnikku ja ei tekita [[heitgaasid|heitgaase]], mis on eriti oluline [[allveelaev]]ade puhul (välistab vajaduse sageli pinnale tõusta ja võimaldab kasutada pidevalt tippkiirust).                                                                                                                   </div></td></tr>
</table>
Madli
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Tuumalaev&diff=14014&oldid=prev
Jüri: Uus lehekülg: ''''Tuumalaev''' ehk '''aatomilaev''' on laev, mille peajõuseadmed| ja abijõuseadmed saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist....'
2019-02-19T19:03:56Z
<p>Uus lehekülg: ''''Tuumalaev''' ehk '''aatomilaev''' on <a href="/mediawiki/index.php/Laev" title="Laev">laev</a>, mille <a href="/mediawiki/index.php/Peaj%C3%B5useadmed" class="mw-redirect" title="Peajõuseadmed">peajõuseadmed</a> ja <a href="/mediawiki/index.php/Abij%C3%B5useadmed" class="mw-redirect" title="Abijõuseadmed">abijõuseadmed</a> saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist....'</p>
<p><b>Uus lehekülg</b></p><div>'''Tuumalaev''' ehk '''aatomilaev''' on [[laev]], mille [[peajõuseadmed|peajõuseadmed]] ja [[abijõuseadmed]] saavad energiat ühest või mitmest tuumkütusega laetud tuumareaktorist. <br />
==Tööpõhimõte ja kasutamine==<br />
[[Pilt:TRTP.png|thumb|right|Tuumalaeva tööpõhimõtte skeem]] <br />
Tuumalaevadel kasutatakse enamasti kahekontuurilisi vesi-vesireaktoreid, milles esimese kontuuri küllastusrõhust kõrgema rõhuga vesi (soojuskandja ja neutronite aeglusti) annab reaktori südamikus saadud soojuse tuumareaktori aurugeneraatoris üle teise kontuuri kaheastmelise auruturbiini suunatavale küllastunud aurule. Turbiinis aur paisub, muutes soojusenergia mehaaniliseks energiaks, mis [[peaülekanne|peaülekan(de)nete]] ja [[võlliliin]]i(de) vahendusel kantakse üle [[sõukruvi]](de)le või siis muundatakse [[elektrigeneraator]]i(te)s elektrienergiaks, mis käivitab [[käitur]]i. Äratöötanud aur juhitakse mererveega jahutatavasse [[kondensaator]]isse, kondensaat pumbatakse tagasi tuumareaktori aurugeneraatorisse. Kahekontuurilisi surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse ehk reaktiivsuse negatiivsete temperatuuritegurite pärast (teine kontuur radioaktiivselt ei saastu, nagu see esimeses paratamatult toimub). Kaasajal on kasutusel nii tsiviil- kui ka sõjatuumalaevu ([[jäämurdja]]d, [[allveelaev]]ad, [[lennukikandja]]d jt). <br />
==Eelised ja puudused==<br />
Tuumalaevade eelisteks on võimalus töötada ilma kütusevarusid täiendamata pikemat aega (aastaid), jõuseade ei vaja tööks hapnikku ja ei tekita [[heitgaasid|heitgaase]], mis on eriti oluline [[allveelaev]]ade puhul (välistab vajaduse sageli pinnale tõusta ja võimaldab kasutada pidevalt tippkiirust). <br />
<br />
Võrdluseks - traditsioonilised diiselelektrilised allveelaevad võivad vee alla jääda vaid mõneks päevaks ja arendada tippkiirust ainult mõne tunni vältel. <br />
<br />
Tuumalaevade puuduseks on vastava tehnoloogia komplitseeritus ja kõrge hind, mistõttu selliseid laevu saavad endale lubada vähesed riigid, tuumajäätmete käitlemine ja samuti tuumareaktorist lähtuv inimestele ohtlik radioaktiivne kiirgus. Ohutuse tagamiseks ümbritsetakse tuumareaktori kompleks plakeeritud kvaliteetsest terasest kestaga, mis moodustab 50% kogu tuumaseadme massist. <br />
==Ajalugu== <br />
[[Pilt: SS-571-Nautilus-trials.gif|thumb|right|Tuumaallveelaev NAUTILUS]] <br />
Esimene tuumalaev maailmas oli USA-s 21.jaanuaril 1954. a veestatud 97,5 m pikk tuumaallveelaev NAUTILUS. 1950. aastate algul hakkas tuumalaevu välja töötama ka NSV Liit, esimene 107,4 m pikk tuumaallveelaev LENINSKI KOMSOMOL lasti vette 9.oktoobril 1957 ja võeti teenistusse 1.juulil 1958. 1963.a ehitas tuumaallveelaeva oma sõjalaevastikule Suurbritannia, 1969.aastal Prantsusmaa ja 1974. aastal Hiina. Kuni 1997. aastani ehitas NSV Liit ja selle järglane Venemaa 245 tuumaallveelaeva, rohkem kui kõik ülejäänud maailma riigid kokku. <br />
<br />
Tänapäeval on tuumaallveelaevad kuue riigi sõjallaevastikus: Venemaal, USA-s, Prantsusmaal, Suurbritannias, Hiinas ja Indias. Mitmes muuski riigis, sealhulgas Argentinas ja Brasiilias töötatakse samuti tuumaallveelaevu välja. <br />
[[Pilt:RIAN archive 314495 Lenin nuclear ice-breaker on the Neva River.jpg|thumb|right| Aatomijäämurdja LENIN]] <br />
Põhja Meretee kasutuselevõtt 1935. aastal suurendas vajadust suurmate ja tugevamate jäämurdjate järgi, mistõttu kasvas ka vajadus tarnitavale vedelkütusele, mille toimetamine Arktikasse on küllalt komplitseeritud. Seetõttu nähti väljapääsu aatomijäämurdjate kasutusulevõtus. <br />
<br />
Esimene aatomijäämurdja LENIN valmis NSV Liidus Leningradis 1959.aastal ja töötas kuni 1989. aastani. Praegu on aatomijäämurdja LENIN Murmanski sadamas [[muuseumilaev]]aks. <br />
<br />
Tänapäeval on Venemaal kasutuses kuus aatomijäämurdjat. 2016. aastal lasti vette Sankt Peterburgis, Balti laevatehases maailma suurim aatomijäämurdja ARKTIKA, ning lähiaastateks on Venemaal kavandatud veel mitmete suurte ja võimsate jäämurdjate ehitus.<br />
Autor:<br />
*[[Jüri Kask]]<br />
<br />
[[Kategooria:Laevatüübid]] <br />
<br />
==Allikad==<br />
<br />
*МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК Судостроение Л. 1986.<br />
<br />
*Tehnikaleksikon. Valgus. Tln. 1981. <br />
<br />
*ENE Tln.Valgus. 1989. <br />
<br />
*[[Peedu Kass]]. [[Mereviki]].[[Aatomijäämurdja]].25.02.2015.</div>
Jüri