Võlliliin - Redigeerimiste ajalugu

Jüri – 9. detsember 2015, kell 05:18

2015-12-09T05:18:33Z

Madli: /* Allikad */

2015-12-07T23:05:02Z

‎Allikad

Madli: toim

2015-12-07T23:00:38Z

toim

Jüri: Uus lehekülg: 'Võlliliini elemendid '''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ü...'

2015-12-07T16:04:13Z

Uus lehekülg: 'thumb|right|Võlliliini elemendid '''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ü...'

Uus lehekülg

[[Pilt:Võlliliin.png|thumb|right|Võlliliini elemendid]]
'''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt ([[peamasin]]alt) [[sõukruvi]]le ja sõukruvi poolt tekitatava tõukejõu edasiandmise laevakerele.
Võlliliini põhiosa paikneb [[võllitunnel]]is ja tema koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, [[dedvudseade]] ja võllipidur.

Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laeva korpusest väljaulatuvale otsale pressitakse koonusistuga sõukruvi. Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga annab edasi sõukruvi poolt tekitatud tõukejõu laevakerele. Kaasaegsetes laevades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole. Vahevõll(id) ühendavad omavahel sõu- ja tugivõlli äärikute või muhvidega ja toetuvad lokaalse õlitusüsteemiga ja veega jahutatavatele kandelaagritele. Vahevõllide arv sõltub jõuseadme paigutusest laevas, väiksematel laevadel võib vahevõll ka puududa.
Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitusperioodil kasutatakse lühikest võlli nn. vahetükki, mis töödeldakse lõplikku mõõtu pärast peamasina ja võlliliini kohale monteerimist.
Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse võib võlliliin olla varustatud võllipiduriga.

Sõukruvi elektrokeemilise korrosiooni vähendamiseks peab võlliliinil olema hea kontakt laevakerega. Selleks kinnitatakse ühele vahevõllile kontaktrõngas, millel libisevad laeva korpusega ühendatud grafiitrõngad.
Kaasaegsetel laevadel paigutatakse võlliliinile torsiomeetrid, mille abil on võimalik pidevalt kontrollida võllile rakendatud pöördemomenti.

Autor: Jüri Kask

==Allikad==
*Heino Punab. Laevajõuseadmed.Eesti Mereakadeemia 2008. Tallinn. ISBN 978-9985-808-351
*„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.

[[Kategooria: laevade ehitus]]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt ([[peamasin]]alt) [[sõukruvi]]le ja  sõukruvi tekitatava tõukejõu edasiandmise [[laevakere]]le.
-Võlliliini põhiosa  paikneb [[võllitunnel]]is, selle koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, [[dedvudseade]] ja võllipidur.
+Võlliliini põhiosa  paikneb [[võllitunnel]]is, selle koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, [[dedvudseade]], [[võllipeli]] ja võllipidur.
 Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laevakerest väljaulatuvale otsale pressitakse koonusistuga sõukruvi.                  Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga annab laevakerele edasi sõukruvi tekitatud tõukejõu. Tänapäeva [[laev]]ades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole.

@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 ==Allikad==
 *[[Heino Punab]]. Laevajõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2008. ISBN 978-9985-808-351
-*„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.
+*Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986
 [[Kategooria: laevade ehitus]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Võlliliin.png|thumb|right|Võlliliini elemendid]]
-'''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt ([[peamasin]]alt) [[sõukruvi]]le ja  sõukruvi poolt tekitatava tõukejõu edasiandmise  laevakerele.
+'''Võlliliin''' on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt ([[peamasin]]alt) [[sõukruvi]]le ja  sõukruvi tekitatava tõukejõu edasiandmise [[laevakere]]le.
-Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laeva korpusest väljaulatuvale otsale  pressitakse koonusistuga sõukruvi.                  Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga  annab edasi sõukruvi poolt tekitatud tõukejõu laevakerele. Kaasaegsetes laevades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole.                        Vahevõll(id) ühendavad omavahel sõu- ja tugivõlli äärikute või muhvidega ja toetuvad lokaalse õlitusüsteemiga ja veega jahutatavatele kandelaagritele. Vahevõllide arv sõltub jõuseadme paigutusest laevas, väiksematel laevadel võib vahevõll ka puududa.
+Võlliliini põhiosa  paikneb [[võllitunnel]]is, selle koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, [[dedvudseade]] ja võllipidur.
-Sõukruvi elektrokeemilise korrosiooni vähendamiseks peab võlliliinil olema hea kontakt laevakerega. Selleks kinnitatakse ühele vahevõllile kontaktrõngas, millel libisevad laeva korpusega ühendatud grafiitrõngad.
+Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laevakerest väljaulatuvale otsale pressitakse koonusistuga sõukruvi.                  Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga annab laevakerele edasi sõukruvi tekitatud tõukejõu. Tänapäeva [[laev]]ades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole.
-Kaasaegsetel laevadel paigutatakse võlliliinile torsiomeetrid, mille abil on võimalik pidevalt kontrollida võllile rakendatud pöördemomenti.
 Autor: Jüri Kask
 ==Allikad==
-*Heino Punab. Laevajõuseadmed.Eesti Mereakadeemia 2008. Tallinn. ISBN 978-9985-808-351
+*[[Heino Punab]]. Laevajõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2008. ISBN 978-9985-808-351
 *„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.
 [[Kategooria: laevade ehitus]]