Vöör - Redigeerimiste ajalugu

Madli: k

2017-03-05T22:05:47Z

Tauri: 3 redaktsiooni

2015-02-18T15:55:58Z

3 redaktsiooni

TauriR – 12. märts 2013, kell 13:23

2013-03-12T13:23:22Z

Malle – 26. september 2011, kell 13:42

2011-09-26T13:42:58Z

Malle: New page: '''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. mereomadused. Enamikul laevadel paikneb v...

2011-09-26T12:42:44Z

New page: '''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. mereomadused. Enamikul laevadel paikneb v...

Uus lehekülg

'''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine tekiehitis [[pakk]], mis suurendab vööriosa ujuvust ja kaitseb tekki üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on kaartel lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[ floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega. Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on jõelaevadel ja vanadel aurikutel. Sellise vööriga laev tüuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub vööripulb, ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel kalalaevadel, kliprivöör purjelaevadel ([[klipper]]). Lennukikandjate, tõukurpuksiiride ja tõste- ja kaablilaevade jmt. Eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära. Vt. ka [[jäämurdevöör]], [[pirnvöör]].

{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 5. märts 2017, kell 22:05
8. rida:		8. rida:

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}
		+
		+	[[Kategooria:Laevade ehitus]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 13:23
1. rida:		1. rida:
−	'''Vöör''' (~~rts~~ ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus ~~laeva~~ liikumisele, lainetõus ~~jm.~~ [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine tekiehitis [[pakk]], mis suurendab vööriosa ~~ujuvust~~ ja kaitseb ~~tekki~~ üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on ~~kaartel~~ lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[ floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega. Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on ~~jõelaevadel~~ ja vanadel ~~aurikutel~~. Sellise vööriga laev tõuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub ~~vööripulb,~~ ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel ~~kalalaevadel~~, kliprivöör ~~purjelaevadel (~~[[~~klipper~~]]). ~~Lennukikandjate~~, ~~tõukurpuksiiride~~ ja tõste- ja ~~kaablilaevade jmt. Eriotstarbeliste~~ laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära. ~~Vt.~~ ka [[jäämurdevöör]], [[pirnvöör]].	+	'''Vöör''' (rootsi keeles ''för''), ka '''käil''' või '''nina''' on [[laevakere]] esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus [[laev]]a liikumisele, lainetõus ja muudest [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine [[tekiehitis]] [[pakk]], mis suurendab vööriosa [[ujuvus]]t ja kaitseb [[tekk]]i üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on [[kaar]]tel lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega.
		+
		+	Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on [[jõelaev]]adel ja vanadel [[aurik]]utel. Sellise vööriga laev tõuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub [[pirnvöör]] ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel [[kalalaev]]adel, [[klipper\|kliprivöör]] [[purjelaev]]adel. [[Lennukikandja]]te, tõukur[[puksiir]]ide ja tõste- ja [[kaablilaev]]ade ja muude taoliste eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära.
		+
		+	==Vaata ka==
		+	*[[jäämurdevöör]]
		+	*[[pirnvöör]]

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 26. september 2011, kell 13:42
1. rida:		1. rida:
−	'''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine tekiehitis [[pakk]], mis suurendab vööriosa ujuvust ja kaitseb tekki üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on kaartel lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[ floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega. Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on jõelaevadel ja vanadel aurikutel. Sellise vööriga laev ~~tüuseb~~ halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub vööripulb, ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel kalalaevadel, kliprivöör purjelaevadel ([[klipper]]). Lennukikandjate, tõukurpuksiiride ja tõste- ja kaablilaevade jmt. Eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära. Vt. ka [[jäämurdevöör]], [[pirnvöör]].	+	'''Vöör''' (rts ''för''), ka käil, nina, laevakere esiots. Vööri kujust olenevad vee- ja lainetakistus laeva liikumisele, lainetõus jm. [[mereomadused]]. Enamikul laevadel paikneb vööris eesmine tekiehitis [[pakk]], mis suurendab vööriosa ujuvust ja kaitseb tekki üleuhtumise eest. Paki all paikneb [[vöörpiik]], eespool lõpeb vöör [[vöörtääv]]iga. Vööris on kaartel lühem samm ([[kaaresamm]]) ja nad on toestatud lisaks [[ floor]]idele ja tavalistele [[piim]]idele ka ruumipiimidega. Eristatakse mitut vööritüüpi. Püstvöör on jõelaevadel ja vanadel aurikutel. Sellise vööriga laev tõuseb halvasti lainele ja võtab tekile palju vett. Kaldvöör annab laevakerele voolujoonelise ja edasipürgiva kuju ning suurendab ohutust kokkupõrkel. Mida laiemale sirutuvad V-kujuliste kaarte ülaotsad, seda vähem satub lainelöökidest tekile vett, kuid tarindeis tekivad suured pinged. U-kujuliste kaartega vöör on suurtel laevadel, millel puudub vööripulb, ning jõelaevadel, lusikvöör väikestel kalalaevadel, kliprivöör purjelaevadel ([[klipper]]). Lennukikandjate, tõukurpuksiiride ja tõste- ja kaablilaevade jmt. Eriotstarbeliste laevade vööri kuju ja ehituse määrab nende laevade eripära. Vt. ka [[jäämurdevöör]], [[pirnvöör]].

	{{Mereleksikon}}		{{Mereleksikon}}

←Vanem redaktsioon	Redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:55
(Erinevus puudub)