Veeteede Amet - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Viites */

2021-10-30T22:22:49Z

‎Viites

Madli: /* Viited ja kasutatud allikad */

2021-10-30T22:22:35Z

‎Viited ja kasutatud allikad

Madli: /* Transpordiameti koosseisus */

2021-10-30T22:21:21Z

‎Transpordiameti koosseisus

Malle – 13. juuli 2021, kell 08:13

2021-07-13T08:13:30Z

Madli: /* Veeteede Ameti taasloomine */

2021-04-05T21:38:32Z

‎Veeteede Ameti taasloomine

Madli: /* Veeteede Ameti peadirektorid */

2021-01-09T00:06:07Z

‎Veeteede Ameti peadirektorid

Madli: /* Veeteede Ameti taasloomine */

2021-01-09T00:05:16Z

‎Veeteede Ameti taasloomine

Madli: /* Veeteede Ameti laevastik */

2020-09-24T21:53:20Z

‎Veeteede Ameti laevastik

Madli: /* Endised laevad */

2020-09-23T21:59:03Z

‎Endised laevad

Madli: /* Veeteede Ameti ajalugu */pilt

2020-09-23T21:56:31Z

‎Veeteede Ameti ajalugu: pilt

@@ 218. rida: / 218. rida: @@
 *Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
-==Viites==
+==Viited==
 {{viited}}

@@ 218. rida: / 218. rida: @@
 *Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
-==Viited ja kasutatud allikad==
+==Viites==
 *[https://veeteedeamet.ee/et/ Veeteede Ameti koduleht]
 *[https://www.riigiteataja.ee/akt/105092014005?leiaKehtiv Veeteede Ameti põhimäärus]

@@ 91. rida: / 91. rida: @@
 ===Transpordiameti koosseisus===
-Alates 1. jaanuarist 2021 on Veeteede Amet [[Transpordiamet]]i koosseisus koos Lennuameti ja Maanteeametiga. Seniste Veeteede Ameti funktsioonidega tegeleb ühendametis '''merenduse ja veeteede teenistus'''.
+Alates 1. jaanuarist 2021 on Veeteede Amet [[Transpordiamet]]i koosseisus koos Lennuameti ja Maanteeametiga. Seniste Veeteede Ameti funktsioonidega pidi ühendametis tegelema '''merenduse ja veeteede teenistus'''<ref>[https://www.riigikogu.ee/download/6727354c-0e2d-4c1a-b591-1cce9f7edbcf Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa ettekanne Riigikogu majanduskomisjoni 22. septembri 2020. aasta istungil]</ref>. Hiljem muudetud struktuuris ühtki merendusteenistust ei ole, merendusfunktsioonide täitmine on osakondade või nende allüksuste tasemel<ref>[https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/transpordiamet/struktuur Transpordiameti struktuur ameti kodulehel]</ref>.
 [[Pilt:Peadirektorid.jpg|thumb|right|Veeteede Ameti peadirektorid Kalle Pedak, Tarmo Ojamets, Nathan Tõnnisson ja Andrus Maide ameti 90. aastapäeval 13. novembril 2008]]

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 | Tütarorganisatsioonid =
 | Tütarettevõtted =
-| Lõpetatud =
+| Lõpetatud = 31. detsember 2020
 | Tunnuslause = ''Ohutum meresõit''
 | Koduleht = [http://www.vta.ee/ www.vta.ee]
 | Märkused =
 }}
-''' Veeteede Amet''' on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
+''' Veeteede Amet''' oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ja mis teostas riiklikku järelevalvet ja kohaldas riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindas amet riiki.
-Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
+Veeteede Amet juhindus oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
-Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.
+Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulus seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.
-Veeteede Ameti eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
+Veeteede Ameti eesmärk oli riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
 ==Veeteede Ameti põhiülesanded==
@@ 104. rida: / 104. rida: @@
 ==Veeteede Ameti struktuuriüksused==
-Veeteede Ameti struktuuriüksusteks on meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Peadirektori otsealluvuses on arendusosakond ning riskijuht, nõunik, infoturbe- ja välissuhete juht. Teenistuste koosseisus on osakonnad, talitused ja eriotstarbeline laevastik.
+Veeteede Ameti struktuuriüksusteks olid meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Peadirektori otsealluvuses on arendusosakond ning riskijuht, nõunik, infoturbe- ja välissuhete juht. Teenistuste koosseisus olid osakonnad, talitused ja eriotstarbeline laevastik.
 *[http://www.vta.ee/public/Struktuur-2018_juuni.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. juuni 2018)]
@@ 110. rida: / 110. rida: @@
 ===Üldteenistus===
-Üldteenistuse põhiülesandeks on ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
+Üldteenistuse põhiülesandeks oli ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
 *'''Finantsosakond'''
@@ 120. rida: / 120. rida: @@
 ===Meresõiduohutuse teenistus===
-Meresõiduohutuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on järelevalve korraldamine meresõidu ohutuse ja turvalisuse tagamiseks Eesti riigilippu kandvatel laevadel, ohutuse tagamiseks väikelaevadel, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamates, lootsinduse ja laevaliikluse korraldamise üle, laevapereliikmete merendusalase väljaõppe üle Eesti õppeasutustes ning välisriikide laevade üle Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, sadamates ning laevatatavatel siseveekogudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
+Meresõiduohutuse teenistuse tegevuse eesmärgiks oli järelevalve korraldamine meresõidu ohutuse ja turvalisuse tagamiseks Eesti riigilippu kandvatel laevadel, ohutuse tagamiseks väikelaevadel, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamates, lootsinduse ja laevaliikluse korraldamise üle, laevapereliikmete merendusalase väljaõppe üle Eesti õppeasutustes ning välisriikide laevade üle Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, sadamates ning laevatatavatel siseveekogudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
 *'''Laevade järelevalve osakond'''
@@ 128. rida: / 128. rida: @@
 ===Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus===
-Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldab veesõidukeid, mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
+Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks oli Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldas veesõidukeid, mille suhtes amet oli volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosnes järgmistest struktuuriüksustest:
 *'''Laevateede osakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn)
@@ 143. rida: / 143. rida: @@
 ===Laevaliikluse korraldamise osakond===
-Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine: ööpäevaringne laevaettekannete süsteemi käitamine ja laevaliiklusteenuste osutamine, laevaliikluse ja ohutuse alase informatsiooni kogumine, analüüsimine ning edastamine, eesmärgiga tagada ülevaade laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas toimuva kohta ametipoolsete vajalike meetmete rakendamiseks.
+Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks oli laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine: ööpäevaringne laevaettekannete süsteemi käitamine ja laevaliiklusteenuste osutamine, laevaliikluse ja ohutuse alase informatsiooni kogumine, analüüsimine ning edastamine, eesmärgiga tagada ülevaade laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas toimuva kohta ametipoolsete vajalike meetmete rakendamiseks.
 ==Kvaliteedijuhtimissüsteem==
-Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. 12. aprillil 2002 väljastas [[Lloyd's Register]] EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. ISO 9001:2008 standardi alusel väljastati Veeteede Ametile sertifikaat 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Järgnev sertifikaat kehtis 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. Praegune sertifikaat kehtib 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2017.
+Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. 12. aprillil 2002 väljastas [[Lloyd's Register]] EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. ISO 9001:2008 standardi alusel väljastati Veeteede Ametile sertifikaat 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Järgnev sertifikaat kehtis 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. Viimane sertifikaat kehtib 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2017.
 Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega ([[STCW]] konventsioon).
-Veeteede Ametis on sertifitseeritud järgmised valdkonnad:
+Veeteede Ametis olid sertifitseeritud järgmised valdkonnad:
 *meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
 *meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
@@ 156. rida: / 156. rida: @@
 *sadamate järelevalve.
-Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata.
+Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendati samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldati protseduure, korraldati regulaarselt siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitatud.
-Veeteede Amet on oma kvaliteedipoliitika sõnastanud järgmiselt:
+Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika oli sõnastatud järgmiselt:
 *tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
@@ 165. rida: / 165. rida: @@
 *tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.
-Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks on: Ohutum meresõit.
+Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks oli: Ohutum meresõit.
 ==Veeteede Ameti laevastik==

@@ 90. rida: / 90. rida: @@
 Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga [[IALA]], 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga [[IHO]] ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga [[PIANC]]. 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi ([[Paris MOU]] riiklik sadamakontroll) täisliige.
-Alates 1. jaanuarist 2021 on Veeteede Amet [[Transpordiamet]]i koosseisus koos Lennuameti ja Maanteeametiga.
+===Transpordiameti koosseisus===
 [[Pilt:Peadirektorid.jpg|thumb|right|Veeteede Ameti peadirektorid Kalle Pedak, Tarmo Ojamets, Nathan Tõnnisson ja Andrus Maide ameti 90. aastapäeval 13. novembril 2008]]

@@ 100. rida: / 100. rida: @@
 *[[Andrus Maide]] 2000-2015
 *[[Rene Arikas]] 2015-2020
-*[[Marek Rauk]] peadirektori asetäitja alates 18. maist 2020
+*[[Marek Rauk]] peadirektori kohusetäitja 18. maist 31. detsembrini 2020
 ==Veeteede Ameti struktuuriüksused==

@@ 165. rida: / 165. rida: @@
 ==Veeteede Ameti laevastik==
 *[[TARMO]] (jäämurdja)
 *[[SEKTORI]] (reostustõrjevõimega poilaev)
@@ 179. rida: / 181. rida: @@
 ===Endised laevad===
-Veeteede Ameti taasloomisel võeti laevade korstnamärgina võeti ristatud [[Ankur|ankrud]], mida kasutati enne Teist maailmasõda.
+Veeteede Ameti taasloomisel võeti laevade korstnamärgina kasutusele ristatud [[Ankur|ankrud]], mida kasutati enne Teist maailmasõda.
 *[[EVA 001]] (lootsikaater)
 *[[EVA 002]] (lootsikaater)

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 23. september 2020, kell 21:56
60. rida:		60. rida:
	1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati '''Veeteede Valitsuseks''', mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.		1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati '''Veeteede Valitsuseks''', mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.

		+	[[Pilt:EVA korstnamärk.jpg\|thumb\|right\|Veeteede Valitsuse laevade korstnamärgid]]
	Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.		Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.