Veevarustussüsteem - Redigeerimiste ajalugu

Jüri – 12. juuli 2019, kell 08:21

2019-07-12T08:21:40Z

Madli: toim

2019-07-11T22:03:31Z

toim

Jüri – 11. juuli 2019, kell 16:36

2019-07-11T16:36:35Z

Jüri: Uus lehekülg: ''''Veevarustussüsteem''' on laeva üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist...'

2019-07-11T16:32:26Z

Uus lehekülg: ''''Veevarustussüsteem''' on laeva üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist...'

Uus lehekülg

'''Veevarustussüsteem''' on [[laeva]] [[üldsüsteem]], mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.

[[Joogivesi|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse [[kambüüs]]id, [[mess]]id, puhvetid, baarid, joogiautomaatid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.

Selleks, et tagada joogiveele nõutav kvaliteet peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ettenähtud korrosioonikindlast materjalist või kaetud korrosioonikindla kattega mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, [[hüdrofoor]]id ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga [[õhutoru]]d jm). Joogivee varude hoidmine [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud, joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse [[heitvesi|heitvett]], kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid), neid ei tohi paigutada [[masinaruum]]idesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega.

Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka [[kajut]]ite valamutes.

Pesuvesi erineb oma puhtuselt ja kvaliteedilt joogiveest vähe, põhiliseks erinevuseks on see, et pesuvesi ei pea olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud. See on põhjus, miks kaasaegsetel laevadel kasutatalse ühtset olme-mageveesüsteemi, kus kõik tarbijad varustatakse joogivee kvaliteediga mageveega, mis võimaldab loobuda eraldi pesuveesüsteemist koos kõigi selle elementidega (pesuvee varutankid, pumbad, hüdrofoorid, filtrid, torustikud jm).
[[Pilt:VVS.png|thumb|right|Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem]]
Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, kaasajal reeglina ultraviolett sterilisaatorid, kus kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolett lampe, mille lühilaineline kiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolett kiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik teostada korduvtöötlemist vee läbipumpamisega samast seadmest ringluspumpadega.

Suurtel reisilaevadel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki.

Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist.

Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, [[laevapere]] ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on 150 l isiku kohta.

Kui laeval magestatakse vett, peab laeval olema pidev viie ööpäevane veevaru.

Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.

Autor:[[Jüri Kask]]

[[Kategooria:laevasüsteemid]]

==Allikad==
[[Heino Punab]] J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3

@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Kui laeval magestatakse vett, peab laeval pidevalt olema viie ööpäeva veevaru.
-Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.
+Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrofooridega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.
 Autor:[[Jüri Kask]]

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 11. juuli 2019, kell 16:36
1. rida:		1. rida:
−	'''Veevarustussüsteem''' on [[~~laeva~~]] [[üldsüsteem]], mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.	+	'''Veevarustussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.

	[[Joogivesi\|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse [[kambüüs]]id, [[mess]]id, puhvetid, baarid, joogiautomaatid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.		[[Joogivesi\|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse [[kambüüs]]id, [[mess]]id, puhvetid, baarid, joogiautomaatid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Veevarustussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida  varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.
+'''Veevarustussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida  varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamisseadmes, peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.
-[[Joogivesi|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse  [[kambüüs]]id, [[mess]]id, puhvetid, baarid, joogiautomaatid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.
+==Joogivesi==
-Selleks, et tagada joogiveele nõutav kvaliteet peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ettenähtud korrosioonikindlast materjalist või kaetud korrosioonikindla kattega mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, [[hüdrofoor]]id ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga [[õhutoru]]d jm). Joogivee varude hoidmine [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud, joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse [[heitvesi|heitvett]], kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid),  neid ei tohi paigutada [[masinaruum]]idesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega.
+Et tagada joogivee nõutav kvaliteet, peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ette nähtud korrosioonikindlast materjalist või korrosioonikindla kattega kaetud mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, [[hüdrofoor]]id ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga [[õhutoru]]d jm). Joogivee varude hoidmine [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud ning joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse [[heitvesi|heitvett]], kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid), neid ei tohi paigutada [[masinaruum]]idesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega.
-Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka [[kajut]]ite valamutes.
+==Pesuvesi==
 [[Pilt:VVS.png|thumb|right|Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem]]
-Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, kaasajal reeglina ultraviolett sterilisaatorid, kus  kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolett lampe, mille lühilaineline kiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolett kiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik teostada korduvtöötlemist vee läbipumpamisega samast seadmest ringluspumpadega.
+Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, tänapäeval enamasti ultraviolettsterilisaatorid, milles kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolettlampe, mille lühilainekiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolettkiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik vett korduvalt töödelda, pumbates vett läbi sama seadme  ringluspumpadega.
-Suurtel reisilaevadel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki.
+Suurtel [[reisilaev]]adel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki.
 Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist.
 Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, [[laevapere]] ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on  150 l isiku kohta.
-Kui laeval magestatakse vett, peab laeval olema pidev viie ööpäevane veevaru.
+Kui laeval magestatakse vett, peab laeval pidevalt olema viie ööpäeva veevaru.
 Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.
 Autor:[[Jüri Kask]]
 ==Allikad==
 [[Heino Punab]] J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3