Malle – 2. veebruar 2018, kell 08:12

2018-02-02T08:12:12Z

Malle: Uus lehekülg: '''' Verner Puurand ''' (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister. Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurma...'

2018-02-02T07:32:53Z

Uus lehekülg: '''' Verner Puurand ''' (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister. Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurma...'

Uus lehekülg

''' Verner Puurand ''' (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister.

[[Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurmann vanem-portupeekadetina]]

Verner Hans Puurand (kuni 1938. aastani Puurmann) sündis 14. septembril 1904. a Narvas ehitusmeistri Hans ja Miina Puurmanni perekonnas 8. lapsena. 1924. a lõpetas Narva linna I Ühisgümnaasiumi ja 1928. a sõjakooli nooremleitnandina. 1938. a 7. märtsist Tallinna Perekonnaseisuameti otsuse alusel määrati uueks perekonnanimeks „Puurand“. 1939 allveelaeva [[KALEV (allveelaev)|KALEV]] ajutine komandör. 1944. a lahkus Saksamaale ja hiljem Austraaliasse. Surnud 12. juunil 1983. a Austraalias Brisbane’s, Queenslandis. Võõrkeeltest valdas vene ja inglise keelt. Tallinn, Kopli 78-21.

==Teenistus Eesti väes==
*1904 – 27. septembril sündis Narvas;
*1918 – novembris võttis kinnitamata andmeil õppursõdurina osa Keldrimäe lahingust Narvas;
*1924 – lõpetas Narva linna I Ühisgümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda;
*1924 – 1. septembril astus Sõjavägede Ühendõppeasutuse üldklassi ja määrati kadetina 1. kompaniisse;
*1924 – 1. detsembril võttis osa enamliku mässukatse mahasurumisest Tondil;
*1925 – 7. juulil viidi üle sõjakooli mererühma;
*1925 – 16. juulist 26. septembrini merepraktikal suurtükilaeval [[LEMBIT]];
*1926 – 28. maist 12. juunini õppepraktikal vahilaeval LAENE;
*1927 – 24. veebruaril ülendati nooremaks portupeekadetiks;
*1927 – 30. aprillil andis sõjamehe truudustõotuse;
*1927 – 25. maist 4. augustini õppepraktikal miiniristlejal [[VAMBOLA]];
*1927 – 4. augustist 21. augustini miinitraaleril [[RISTNA]] hüdrograafilistel töödel;
*1928 – 11. veebruaril ülendati nooremallohvitseriks;
*1928 – 29. aprillil Sõjakooli mereväe õppekursuse lõpetamisel ülendati nooremleitnandiks (vanusega 29. augustist 1926) ja määrati merelaevastiku divisjoni adjutandiks;
*1930 – 20. maist määrati divisjoniülema käskkirjaga nr 97 torpeedolaeva [[SULEV]] komandöri abiks ja miini-torpeedospetsialisti kohusetäitjaks;
*1930 – 1. augustist viidi üle miiniristleja [[LENNUK]] kompaniiülema kohusetäitjaks ja ühtlasi ka miini-torpeedospetsialisti abi kohusetäitjaks;
*1930 – 1. oktoobrist viidi üle Merejõudude staapi ja määrati staabi adjutandi kohusetäitjaks;
*1931 – 1. aprillist määratud miiniristleja LENNUK kompaniiülema kohusetäitjaks ja miini-torpeedoala spetsialisti abiks;
*1932 – 24. veebruaril ülendati leitnandiks (vanusega 29. augustist 1930), määrati miiniristleja LENNUK kompaniiülemaks;
*1932 – 2. mail määrati suurtükilaeva [[JAAN POSKA]] komandöri abi ajutiseks kohusetäitjaks;
*1932 – 10. mail määrati abilaeva KOMPASS komandöri abi ajutiseks kohusetäitjaks;
*1932 – 20. septembrist miiniristleja LENNUK kompaniiülem ja miini-torpeedoala spetsialisti abi;
*1933 – 30. märtsist miiniristleja LENNUK navigatsiooniala spetsialist;
*1933 – 18. juulist 31. juulini torpeedolaeva SULEV spetsialisti ajutine kohusetäitja;
*1933 – 1. septembrist merelaevastiku divisjoni staabis;
*1933 – 9. oktoobrist määrati merelaevastiku divisjoni I erirühma ülemaks;
*1934 – 4. juunist määrati traaleri KALEV komandöri ajutiseks kohusetäitjaks;
*1934 – 6. augustist 30. augustini traaler OLEV komandöri ajutine kohusetäitja;
*1934 1– 3. oktoobrist määrati ajutiselt merelaevastiku divisjoni adjutandiks;
*1935 – 16. jaanuarist andis üle traaleri KALEV, lähetati vastavalt kaitsevägede ülemjuhataja salajasele käskkirjale nr 36. 31. jaanuarist „... Inglismaale teenistusalaste ülesannete täitmiseks kuni korralduseni, arvates 16. jaanuarist s.a“;
*1935 – lõpetas Fort Blockhouse's 10-nädalalise allveelaevnike kursuse;
*1936 – 1. septembril määrati ajutiselt allveelaeva KALEV komandöri abiks kaitsevägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 161 8. septembrist 1936;
*1937 – 1. juunil saabus allveelaeval [[KALEV (allveelaev)|KALEV]] Tallinna;
*1938 – 1. jaanuarist määrati allveelaeva KALEV komandöri abiks;
*1939 – 24. veebruarust ülendatud vanemleitnandiks;
*1939 – kaubaaurik MEERO osanik (1%);
*1939 – 15. septembril kuulus Poola allveelaeva ORZEL interneerimismeeskonda;
*1939 – 6. novembrist määrati allveelaeva KALEV ajutiseks komandöriks;

==Tegevus punalaevastikus==
*1940 – 1. oktoobril, kui laevad kui sõjaväeosad formaalselt likvideeriti, jäeti KALEVILE teenima väljaõppeohvitserina kaptenleitnandi auastmes;
*1940 – 25. septembrist määrati miinitraaler KERI ex KALEV komandöriks.
*1940 – 1. novembril allkirjastas allveelaeva KALEV punalaevastikku vastuvõtuakti;
*1940 – 12. novembril määrati miiniveeskaja SUUROP komandöri abiks;
*1940 – 16. detsembrist saatis Merejõudude Baasi likvidaatori andmeil üle viidud punalaevastikku;
*1940 – olevat kinnitamata andmeil värvatud NKVD agendiks varjunimega „Javin“;
*1941 – algul olevat kinnitamata andmeil demobiliseeritud ja määratud reservi kuid võetud tagasi teenistusse ja määratud allveelaeva KALEV vanemabiks;
*1941 – juunis oli Punalipulise Balti laevastiku I allveelaevade brigaadi koosseisus instruktorina, tegi kaasa NSVL-i laevastiku taandumise Liepājast Paldiskini, kus 3–5. juuni vahel lahkus laevast.

==Tegevus Saksa okupatsiooni ajal==
*1941 – suvel vahistasid saksa okupatsioonivõimud ta Virumaal ja viisid Viljandi vangilaagrisse, kust vabastati Max Edenbergi abil;
*1941 – osales kinnitamata andmeil Suvesõjas, võttis osa Pärnu, Tallinna, Paldiski, Aegna, Hiiu- ja Saaremaa vabastuslahingutest;
*1941 – kutsuti Saksa sõjaväkke;
*1942 – 44 määrati Leetses asunud Abwehrnebenstelle Revali luurekooli ülemaks;
*1944 – sakslased ülendasid ta korvetikapteniks (kaptenmajoriks);

==Tegevus eksiilis==
*1944 – lahkus koos perekonnaga Eestist Saksamaale;
*1945 – 27. aprillil läks Donau ääres Regensburgi lähistel üle rindejoone USA vägede poolele;
*1945 – juunis asus teenistusse Regensgurgi USA sõjaväevalitsuses major Refakese sekretärina;
*1945 – oktoobris anti talle üle esimesed 32 eestlasest sõjavangi Regensburgi vangilaagrist;
*1946 – veebruaris tegi Nürnbergis USA 60. jalaväediviisi staabis ettepaneku kasutada vabastatud eestlastest sõjavange valveteenistuses;
*1946 – märtsis kutsuti Regensburgi vangilaagrisse osalema mitteametliku nõuandjana vangide filtreerimisel (screening);
*1946 – aprillis saatis kirja Eesti Vabariigi saadikule, A. Tormale, Londonis, milles palus anda endale volitused esindamaks Ameerika Okupatsiooni tsoonis Eesti Vabariiki side- ja hooldusohvitserina eestlaste abistamisel vangilaagreist vabanemiseks;
*1946 – juunis asus Regensburgist Geislingeni oma missiooni jätkama;
*1946 – 3. septembril kutsus USA okupatsioonitsooni Eesti Keskesindus teda korraldama endiste eesti sõjaväelaste sotsiaalala;
*1946 – 6. detsembril lahkus Eestlaste Keskesindusest USA tsoonis, kuna tegevus ei leidnud esindusepoolset toetust;
*1946 – detsembris kutsuti USA armee peakorteri juurde Balti rahvustest formeeritavate tööüksuste sideohvitseriks LS-majori (tööteenistuse - Labor Service major) auastmes. Organiseerib baltlastest valve- ja pioneeriüksusi, millest tuntumad nr 4221 ja 8745;
*1947 – Balti üksuste sidedirektor. Pealekaebuse tõttu kaotab Geislingeni laagris DP staatuse, eemaldatakse laagrist ja vahistatakse. USA võimude kaasabil vabastatakse. Korraldas koos USA kapteni M. Moxley’ga eestlaste ümberasumist USAsse;
*1948 – augustis siirdus aurikul DERNA Marseille’st Austraaliasse, Melbourne’i ja sealt edasi Brisbane, kus tegutses ehitusettevõtjana, oli Brisbanes kohaliku Eesti Seltsi asutaja;
*1951 – organiseeris Queenslandi Eesti Tulunduskooperatiivi, oli selle esimees;
*1952 – Austraalias ajalehe Võitleja levitaja ja tellimuste vastuvõtja;
*1973 – 3. aprillist nimetati Eesti eksiilvalitsuse portfellita ministriks eriülesandega olla Eesti Vabariigi Iseseisvuse Taastamise Laenufondi juhataja;
*1974 – 24. veebruarist mereväekapten (auastme omistamine tekitas pagulasringkondades vastakaid arvamusi ja vaidlusi);
*1977 – 24. augustist Eesti eksiilvalitsuse majandusminister;
*1983 – 12. juunil suri Austraalias Brisbane’s;

==Õpingud ja õppetöö==
*1917 – 15. septembrist 1924 kuni 7. juunini õppis Narva linna I Ühisgümnaasiumis, lõpetas kooli humanitaarharu;
*1924 – 1. septembrist kuni 1928. a 29. aprillini Sõjakooli kadett;
*1925 – 7. juulist kuni 1928. a 29. aprillini õppis sõjakooli mereväeosakonnas, omandades ka reaalgümnaasiumi kursuse;
*1928 – 29. novembrist 6. detsembrini osales mobilisatsioonialasel kursusel kindralstaabi V osakonnas;
*1930 – 5. veebruaril määrati merejõudude juhataja käskkirjaga nr 51 miini-torpeedoohvitseride kursuse kuulajaks;
*1931 – 17. aprillil lõpetas miini-torpeedoohvitseride kursuse;
*1932 – 11. jaanuarist 25. märtsini spetsialistide kursuse miinimasina ala lektor;
*1932 – 30. oktoobrist mereväe õppekompaniis;
*1935 – 4. aprillil lõpetas Suurbritannias fort Blockhauses 10-nädalase allveelaevnike kursuse (ten week’s course of indtruction in the operation, administration and maintenance of submarines) ja lubati eksamile;
*1938 – 17. jaanuarist 11. aprillini osales mereväeohvitseride miini-torpeedoala täienduskursustel;
*1939 – 9. jaanuarist 24. aprillini mereväeohvitseride taktikaala täienduskursustel, sooritas edukalt vajalikud katsed;
*Õpingud Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas jäid pooleli.

==Sõjaväeline ühiskondlik tegevus==
*1931 – 28. aprillist määrati miiniristleja LENNUK raamatukogu juhatajaks;
*1931 – 1. maist kuni 1. juulini miiniristleja LENNUK poe juhataja kohusetäitja;
*1931 – 1. novembrist 23. detsembrini miiniristleja LENNUK poe juhataja;
*1932 – 20. septembrist miiniristleja LENNUK spordiringi esimees;
*1932 – 25. aprillist merejõudude sporditoimkonna juhatuse liige;
*1937 – 1. novembrist määrati Mereväe Ekipaaži kohtu tagavaraliikmeks;
*1938 – 24. märtsil valiti Mereväe Ohvitseride Liitkogu revisjonikomisjoni liikmeks;
*1939 – 29. märtsist valiti mereväe ohvitseridekogu juhatuse tagavaraliikmeks.

==Ühiskondlik/rahvuslik tegevus emigratsioonis==
*Regensburgi Eesti Komitee (Saksamaa) esimees;
*Eesti meremeeste keskuse (Geislingen 1947) liige;
*USA okupatsioonitsooni eestlaste esinduse liige (1947);
*Geislingeni Eesti Teatri auliige (1948);
*Brisbane’i Eesti Seltsi (Austraalia) asutaja ja esimees;
*Queenslandi Eesti Talunduse Kooperatiivi liige ja juhatuse esimees;
*Korporatsiooni Ugala liige;
*Ajakirja „Sinule Eesti“ (Austraalia) toimetaja 1972–1976;
*Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse minister 1973–1977;
*Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse majandusminister 1977–1983.

==Perekond==
*Isa Hans Puurmann (Pudro) sündis 20. septembril 1855 Matīši kihelkonnas Lätis, enamlased hukkasid ta 17. märtsil 1918 Jamburgis;
*ema Mina Puurmann (Nei) sündis 30. juulil 1859 Ontikal, suri 29. novembril 1924 Narvas [EAA.1221.1.321];
*vend Arnold Puurmann sündis 27. oktoobril 1888 (Narvas, Joaorul), suri 2. detsembril 1918;
*õde Nelly Puurmann (Sepman) sündis 20. veebruaril 1890 (abiellus 28. oktoobril 1923 Aleksander Sepmaniga, eestistatud Sepma) töötas Järvejõe kooli õpetajana, neil oli kaks poega Uno ja Gunnar;
*õde Florentine Puurmann sündis 5. novembril 1892, suri 20. oktoobril 1896;
*vend Oskar Puurmann sündis 19. oktoobril 1895, suri 22. oktoobril 1908 (ajukelmepõletiku);
*vend Rihard Puurmann sündis 21. detsembril 1898;
*vend Ferdinand Puurmann sündis12. juunil 1900 Narvas, Joaorul;
*õde Adele Puurmann sündis 29. veebruaril 1902 Joaorul, abiellus Riivo (enne 1925 Richard) Kuljusega 1. jaanuaril 1927 Tallinnas;
*1929. a 8. septembril abiellus Narvas Peetri koguduses Friida Virvega (*1907 12. juulil Narvas);
*1932. a 16. augustil sündis Tallinnas poeg Hans-Verner;
*1938. a 7. märtsil eestistas perekonnanime, uueks perekonnanimeks määrati „Puurand”;
*1940. a 19. aprillil sündis Tallinnas poeg Mart Jaan, surnud 1. novembril 2001 Gold Coast, Austraalia;

==Autasud, kiitused, tänuavaldused==
*1939 – 28. novembril avaldati kiitust 21. novembril jäämurdjal [[SUUR TÕLL]] tulekahju kustutamisel üles näidatud tubliduse eest;
*1947 – annetati Poola valveüksuste teenistus-mälestusmärk;
*2014 – novembris autasustati Mereväe 96. aastapäeval mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe Hõbeankruga.

==Valik publikatsioone==
*Kriitika ja poliitilised rühmitused. Eesti Post 1947, nr 58;
*Brisbane silmapiiril. Meie kodu 1951, nr 47;
*Veerandsada aastat USA armee Balti üksusi. Võitleja 1971 nr 8;
*Enne kui küünal kustub. Võitleja 1972 veebruar ... 1974 jaanuar;
*Vanaisa kõneles pojapojale sündmusi 50 a eest. Võitleja 1974, nr 11;

==In memoriam==
*2006 – otsustas Tamsalu vald rajada Verner H. Puuranna mälestuse jäädvustamiseks Naistevälja külas Võidumetsa kinnistul mälestusmärgi;
*2014 – 25. juunil avati Naisteväljal arhitekt Aleksander Skolimowski kavandi järgi tehtud mälestusmärk;
*Dokumentaalfilm „Mehed unustatud armeest” (Eesti 2006) autor Indrek Treufeld, režissöör Kalle Käesel.

==Allikad==
*[1] Kokk, R. Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Koostaja T. Einberg. OÜ Greif. Tallinn, 2006.
*[2] Luts, Kristjan. Ülevaade eestlastest Ameerika Ühendriikide relvajõududes pärast Teist maailmasõda. Eesti sõjaajaloo aastaraamat 1(7) 2011.
*[3] Meie Kodu 1964, nr. 40, 01. okt. Kaptenmajor Verner Hans Puurand tähistas 27. septembril 1964. a. Brisbanis oma 60 a. sünnipäeva.
*[4] Meie Kodu 1983 nr. 25, 29. 06. Kapten-major Verner H. Puurand in memoriam.
*[5] Oll, Arto. KALEV ja LEMBIT. Eesti allveelaevade lugu. Tallinn, Argo 2017.
*[6] Palli, I. Minu isa - allveelaeva komandör, luuraja, sõjavangide päästja. Maaleht 17. 09. 2009, nr. 33.
*[7] Puurand, V. H. Enne kui küünal kustub... 1 - 20. Võitleja 1972 veebruar - 1974 jaanuar.
*[8] Raigna, R. Kapten Puurand rajas Eesti allveelaevastiku. Virumaa Teataja, 2009 04.10;
Roosmaa, Valde. Naistevälja küla läbi aegade. (https://tamsalu.kovtp.ee/documents/3025026/4597655/Naistev%C3%A4lja+k%C3%Bcla+l%C3%A4bi+aegade.pdf/1479ca31-427b-463a-86cc-46c71ee9c7d6?version=1.0).
*[9] Võitleja 1953, oktoober. V. H. Puurand: 50, 30, 25.
*[10] Võitleja nr. 3, 1971 Puurand, Verner. Veerandsada aastat USA armee balti üksusi.
*[11] Nõu, Enn. Eesti pagulasvalitsus 1944 – 1988: 44 aastat riiklikku pagulaspoliitikat. Akadeemia 1990, nr. 2.
*[12] EAA.1221.1.332.
*[13] ERA.642.2.33 Puurand Verner Hansu p. teenistustoimik.
*[14] ERA.1091.1.2046 aurulaev MEERO;
*[15] TLA.1470.1.4 Allveelaeva KALEV ja temaga seotud isikute dokumentide kollektsioon.
*[16] http://et.wikipedia.org/wiki/Verner_Hans_Puurand
*[17] http://submarine-at-war.ru/mens/puurand_v_h.html
*[18] http://ester.nlib.ee/search*est/a?SEARCH=puurand%2C+verner&searchscope=1
*[19] http://www.virumaateataja.ee/560214/hans-verner-puurand-eesti-humni-kuulmine-toob-iga-kord-pisarad-silma;
*[20] http://eestielu.com/et/elu/16-history-ajalugu/1724-tamsalu-vald-taehistab-verner-puuranna-talukoha-maelestusmaergiga
*[21] https://www.err.ee/515373/allveelaeva-kalev-viimane-komandor-sai-malestusmargi
*[22] https://www.e-reading.club/chapter.php/136870/154/Chuev_-_Specsluzhby_Tret%27ego_Reiiha__Kniga_1.html
*[23[ https://www.err.ee/524823/merevagi-tahistas-96-aastapaeva-piduliku-rivistusega

==Galerii==
<gallery>
Pilt:Puurand2.jpg|KALEVI ohvitserid 1. juunil 1937 Tallinnas, vasakul leitnant Verner Puurmann
Pilt:Puurand3.jpg| Leitnant Verner Puurmann KALEVIL (dokis) 1938
Pilt:Puurand4.jpg|LS-majori vormis Verner Puurand (keskel) USA sõjavangide laagris
Pilt: Puurand5.jpg|Verner Puurand abikaasa ja poegadega Austraalias
Pilt:Puurand6.jpg|Verner Hans Puurmann Eesti ohvitser ja poliitik
Pilt:Puurand7.jpg|Verner Puurand ja USA kapten N. Moxley.
</gallery>

''Artikli autor [[Jaan Lutt]]''
{{DEFAULTSORT:Puurand, Verner}}
[[Kategooria:Isikud]]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 ''' Verner Puurand '''  (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister.
-[[Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurmann vanem-portupeekadetina]]
+[[Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurmann vanem-portupeekadetina sõjakoolis]]
 Verner Hans Puurand (kuni 1938. aastani Puurmann) sündis 14. septembril 1904. a Narvas ehitusmeistri Hans ja Miina Puurmanni perekonnas 8. lapsena. 1924. a lõpetas Narva linna I Ühisgümnaasiumi ja 1928. a sõjakooli nooremleitnandina. 1938. a 7. märtsist Tallinna Perekonnaseisuameti otsuse alusel määrati uueks perekonnanimeks „Puurand“. 1939 allveelaeva [[KALEV (allveelaev)|KALEV]] ajutine komandör. 1944. a lahkus Saksamaale ja hiljem Austraaliasse. Surnud 12. juunil 1983. a Austraalias Brisbane’s, Queenslandis. Võõrkeeltest valdas vene ja inglise keelt. Tallinn, Kopli 78-21.

Verner Puurand - Redigeerimiste ajalugu

Malle – 2. veebruar 2018, kell 08:12

Malle: Uus lehekülg: '''' Verner Puurand ''' (14. september – 12. juuni 1983) oli Eesti mereväeohvitser, mereväekapten ja eksiilvalitsuse minister. Pilt:Puurand1.jpg|thumb|right|Verner Puurma...'