WASA - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

2022-01-19T22:11:19Z

‎Ajalugu: toim

Madli – 19. jaanuar 2022, kell 21:53

2022-01-19T21:53:58Z

Malle: /* Ajalugu */

2022-01-10T08:48:50Z

‎Ajalugu

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =WASA 1871-1920.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas | Nimi ='''WASA''' (187–1920)
VASA (1920–1939)
BANGA (1939...'

2022-01-10T08:44:06Z

Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =WASA 1871-1920.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas | Nimi ='''WASA''' (187–1920) VASA (1920–1939) BANGA (1939...'

Uus lehekülg

{{Laeva andmed
| Pilt =WASA 1871-1920.jpg
| Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas
| Nimi ='''WASA''' (187–1920) VASA (1920–1939) BANGA (1939–1941) VT-526 (1941–1942) FJODOROV (1942–1943) BANGA (1943–1952)
| IMO number =
| MMSI number =
| Kutsung =
| Lipp =
| Kodusadam =
| Klassifikatsiooniühing =
| Reeder =
| Ehitusaasta = 1871
| Ehituskoht = Stockholm, Rootsi
| Ehitaja =
| Tüüp = aurik
| Klass =
| Sõsarlaevad =
| Tellitud =
| Kiil maha pandud =
| Vette lastud =
| Ristitud =
| Valminud =
| Üle antud =
| Maksumus =
| Esimene reis =
| Renoveeritud =
| Ümber ehitatud =
| Teenistuses alates =
| Teenistuse lõpp =
| Liin =
| Õnnetused =
| Kasutusest eemaldatud =
| Staatus = lammutatud
| Saatus =
| Maksimaalne pikkus = 54,6 m
| Arvutuslik pikkus =
| Gabariitpikkus =
| Maksimaalne laius =7,56 m
| Arvutuslik laius =
| Gabariitlaius =
| Süvis =3,66 m
| Vööri süvis =
| Ahtri süvis =
| Maksimaalne süvis =
| Gabariitsüvis =
| Keskmine süvis =
| Parda kõrgus =
| Vabaparda kõrgus =
| Mahuline veeväljasurve =
| Mass-veeväljasurve = 800 t
| Puhas kandevõime =
| Täielik kandevõime =
| Registertonnaaž =
| Kogumahutavus =
| Puhasmahutavus =
| Kiirus =9,5 sõlme
| Ekspluatatsioonikiirus =
| Ökonoomne kiirus =
| Sõidukaugus =
| Sõidupiirkond =
| Lastimahutavus =
| Losspoomid =
| Kraanad =
| Reisijakohti =
| Kajutikohti =
| Kajuteid =
| Autode arv =
| Rajameetreid =
| Jääklass =
| Kere materjal =
| Tekiehituse materjal =
| Tekkide arv =
| Rambid =
| Peamasin = aurumasin, 350 hj
| Abimasinad =
| Ankrud =
| Käiturid =
| Rooliseadmed =
| Põtkurid =
| Stabilisaatorid =
| Mageveetankid =
| Kütusetankid =
| Õlitankid =
| Ballastitankid =
| Taglase tüüp =
| Mastid =
| Navigatsiooniseadmed =
| Raadioseadmed =
| Muud seadmed =
| Laevapere =
| Ohvitsere =
| Sõdureid =
| Relvastus =
| Soomus =
| Sukeldumissügavus =
| Lennuvahendid =
| Moto =
| Päästevahendid =
| Päästepaadid =
| Päästeparved =
| Valvepaat =
| Kiirvalvepaat =
| Liugteed =
| Taavetid =
}}
==Ajalugu==
*[[Aurik]] ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laeva mõõtmeiks oli 54,6 x 7,56 x 3,66 meetrit. Laeva mass-[[veeväljasurve]] oli 800 tonni. 350 hj [[aurumasin]] andis talle kiiruseks 9,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai '''WASA'''.
*Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil.
*1899. aastal ostis selle kena valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis aastal 1914 müüs ta edasi sama linna laevaomanike seltskonnale. Liinisõite see laev teha ei saanud, kuna 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Ta relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus.
*1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Imekombel aga jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja [[Johan Pitka]] määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse.
*Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord peal 16-meheline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti ära tuua sakslaste poolt sinna viidud jäämurdjad [[GERKULES]] ja [[HAMBURG]],pukserid [[SUUROP]] ja [[STINT]] ning tanker [[OSTSEE]]. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus.
*Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis. Sest meil olid selleks ajaks punased välja aetud ka Narvast, Läti Vabariigi võimu all aga oli vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja sedagi sakslaste Landeswehri ning Rauddiviisi toel.
*27.-30. jaanuaril käis kogu meie koolipoiste rühm Kuramaa rindel, olles kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem.
*Eesti õppursõdureid hämmastasid Läti mõned kohalikud kombed. Esiteks see, et iga söögikorra juurde, aga ka luurele minnes, rüübati teeklaasi täis Saksa rummi. Teiseks see, et rindel oli põhimõte vastastikku vange mitte võtta ehk kõik vangisattunud lasti kohapeal maha.
*Vahepeal käis WASA ära Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (praegu Gdansk Poolas). Sealt üritati kätte saada äraaetud Eesti laevu, kuid tulutult.
*1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA-l peeti kaks päeva Eesti-Läti pidusööminguid ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse paigale, küll aga asus laevale kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. Ruumi WASA-l kõigi nende kõrgete ja vähemtähtsate härrade vedamiseks jätkus, sest ta reisijatekajuteis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja lihtrahvale määratud III klaasi kohti 200.
*1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. 1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks '''BANGA''' ja hakkas tegema kruiise Läänemerel. Kruiiside sõitmine lõppes, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Peale Saksa-Vene sõja algust sai BANGA-st 7. juulil 1941 transpordilaev '''VT-526''' Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli ta Leningradis (praegu Peterburi), kus talle 1942 anti uueks nimeks '''FJODOROV''', kuid juba juulis 1943 sai ta tagasi nime BANGA.
*BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaotsas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi [[madal]]al. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ta ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividel oma põhja puruks.
*Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. Vana laeva vrakk tõsteti põhjast üles 1952. aastal ja lõigati vanarauaks.

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]]

@@ 106. rida: / 106. rida: @@
 }}
 ==Ajalugu==
-*[[Aurik]] ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laeva mõõtmeiks oli 54,6 x 7,56 x 3,66 meetrit. Laeva mass-[[veeväljasurve]] oli 800 tonni. 350 hj [[aurumasin]] andis talle kiiruseks 9,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai '''WASA'''.
+*[[Aurik]] ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laev oli 54,6 m pikk ja 7,56 m lai süvisega 3,66 m. Laeva mass-[[veeväljasurve]] oli 800 t. 350 hj [[aurumasin]] andis kiiruse 9,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai '''WASA'''.
 *Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil.
-*1899. aastal ostis selle kena valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis aastal 1914 müüs ta edasi sama linna laevaomanike seltskonnale. Liinisõite see laev teha ei saanud, kuna 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Ta relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus.
+*1899. aastal ostis selle valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis 1914. aastal müüs selle edasi Pärnu laevaomanikele. Liinisõite see laev teha ei saanud, sest 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Laev relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus.
-*1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Imekombel aga jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja [[Johan Pitka]] määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse.
+*1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Siiski jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja [[Johan Pitka]] määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse.
-*Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord peal 16-meheline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti ära tuua sakslaste poolt sinna viidud jäämurdjad [[GERKULES]] ja [[HAMBURG]],pukserid [[SUUROP (miiniveeskja)]] ja [[STINT]] ning tanker [[OSTSEE]]. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus.
+*Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord 16-liikmeline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti Saksa väe käest ära tuua sinna viidud [[jäämurdja]]d [[GERKULES]] ja [[HAMBURG]], [[pukser]]id [[SUUROP (miiniveeskja)]] ja [[STINT]] ning tanker [[OSTSEE]]. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus.
-*Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis. Sest meil olid selleks ajaks punased välja aetud ka Narvast, Läti Vabariigi võimu all aga oli vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja sedagi sakslaste Landeswehri ning Rauddiviisi toel.
+*Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis, sest selleks ajaks oli punavägi Narvast välja aetud, Läti Vabariigi võimu all oli aga vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja seegi Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi toel.
-*27.-30. jaanuaril käis kogu meie koolipoiste rühm Kuramaa rindel, olles kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem.
+*27.-30. jaanuarini käis Eesti koolipoiste rühm Kuramaa rindel ning oli kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem.
-*Eesti õppursõdureid hämmastasid Läti mõned kohalikud kombed. Esiteks see, et iga söögikorra juurde, aga ka luurele minnes, rüübati teeklaasi täis Saksa rummi. Teiseks see, et rindel oli põhimõte vastastikku vange mitte võtta ehk kõik vangisattunud lasti kohapeal maha.
+*WASA käis Lätist Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (Gdanskis). Sealt üritati tulutult kätte saada seal olevaid Eesti laevu.
-*Vahepeal käis WASA ära Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (praegu Gdansk Poolas). Sealt üritati kätte saada äraaetud Eesti laevu, kuid tulutult.
+*1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA jäi sinna kaheks päevaks ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse, kuid laevale asus kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. WASA reisija[[kajut]]eis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja III klaasi kohti 200.
-*1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA-l peeti kaks päeva Eesti-Läti pidusööminguid ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse paigale, küll aga asus laevale kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. Ruumi WASA-l kõigi nende kõrgete ja vähemtähtsate härrade vedamiseks jätkus, sest ta reisijatekajuteis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja lihtrahvale määratud III klaasi kohti 200.
+*1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. *1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks '''BANGA''' ja hakkas tegema [[kruis]]e Läänemerel. Kruisid lõpetati, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust sai BANGAst 7. juulil 1941 transpordilaev '''VT-526''' Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli laev Leningradis, kus sellele anti 1942. aastal uus nimi '''FJODOROV''', kuid juba juulis 1943 sai laev tagasi nime BANGA.
-*1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. 1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks '''BANGA''' ja hakkas tegema kruiise Läänemerel. Kruiiside sõitmine lõppes, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Peale Saksa-Vene sõja algust sai BANGA-st 7. juulil 1941 transpordilaev '''VT-526''' Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli ta Leningradis (praegu Peterburi), kus talle 1942 anti uueks nimeks '''FJODOROV''', kuid juba juulis 1943 sai ta tagasi nime BANGA.
+*BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaosas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi [[madal]]al. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividele.
-*BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaotsas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi [[madal]]al. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ta ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividel oma põhja puruks.
+*Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. [[Vrakk]] tõsteti üles 1952. aastal ja lammutati.
 ==Kirjandus==
 *[[Mati Õun]]. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
 [[Kategooria: Eesti sõjalaevad]]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 | Pilt =WASA 1871-1920.jpg
 | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas
-| Nimi ='''WASA''' (187–1920)<br> VASA (1920–1939)<br> BANGA (1939–1941)<br> VT-526 (1941–1942)<br> FJODOROV (1942–1943)<br> BANGA (1943–1952)
+| Nimi ='''WASA''' (1871–1920)<br> VASA (1920–1939)<br> BANGA (1939–1941)<br> VT-526 (1941–1942)<br> FJODOROV (1942–1943)<br> BANGA (1943–1952)
 | IMO number =
 | MMSI number =

WASA - Redigeerimiste ajalugu

Madli: /* Ajalugu */ toim

Madli – 19. jaanuar 2022, kell 21:53

Malle: /* Ajalugu */

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =WASA 1871-1920.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas | Nimi ='''WASA''' (187–1920) VASA (1920–1939) BANGA (1939...'

Malle: Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =WASA 1871-1920.jpg | Pildiallkiri = Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas | Nimi ='''WASA''' (187–1920)
VASA (1920–1939)
BANGA (1939...'