Ülo Kollo

Ülo Kollo

'Kollo Ülo sündinud 23.septembril 1937a. Saaremaal Tumala külas, kaugsõidukapten, merendustegelane, poliitik.

HARIDUS

Ülo koolitee algas 1945.a. Tumala 7 klassilises koolis, jätkus 1953.a. Piiri Keskkoolis Muhus ja hiljem Orissaare Keskkoolis, mille lõpetas 1956a.. Peale keskkooli lõpetamist sooritas edukalt sisseastumiskatsed ja 1957.a. sügisel alustas õppetööd Tallinna Merekoolis. Merekoolis oli ette nähtud kursustevahelised merepraktikad. Peale esimest kursust oli kursandina kolmekuuline praktika purjelaeval VEGA. Teise kursuse talvel läbis Ülo sõjalaeval sõjaväe madruse teenistuse ja peale kursuse lõpetamist oli praktika Liberty tüüpi aurulaeval PSKOV ja metsaveolaeval LEONID LEONIDOV. Peale kolmandat kursust oli praktika aurulaeval KOLOMNA. esialgu kursandina, siis täiskohaga nooremmadruse ametis. 1959.a. augusti toimusid Tallinna Merekooli riigieksamid, millele järgnes ka suunamine töökohtadele. Kuna tol ajal kehtis kord, et seitse edukamat lõpetajat said ise valida pakutavate töökohtade hulgast ja Ülo oli nende hulgas, siis valis ta tulevaseks töökohaks Eesti Merelaevandusse. Peale riigieksamite sooritamist järgnes kolmekuuline puhkus ja siis kuuekuuline mitšmani väljaõpe NSVL sõjalaeval (miinitraaleril), millele järgnes nooremleitnandi auastme omistamine ja reservi suunamine. 1960.a. märtsis sai Ülo Tallinna Merekooli lõpudiplomi ja algas meretöö Eesti Merelaevanduse laevadel. 1972.a.. astus Ülo eksternina Leningradi admiral S.O. Makarovi nimelisse Merekooli (ЛВИМУ, praegu Riiklik admiral S.O. Makarovi nimeline Mere- ja Jõelaevastiku Ülikool), mille lõpetas 1978.a. erialal insener-laevajuht.

TÖÖ

• 1960.a. madrus mootorlaeval VAINDLO.
• 1960-1961.a. madrus ja pootsman mootorlaeval URALSK; *1962.a. kaks kuud 4. tüürimees mootorlaeval VILSANDI ja kolm kuud 3. tüürimees mootorlaeval KÄRDLA;
• 1963.a. 2. tüürimees mootorlaeval KÄRDLA;
• 1964-1965.a. vanemtüürimees mootorlaeval VÕRU;
• 1965.a. sügisel sai kaugsõidukapteni diplomi ja 1966.a.mais määrati kapteniks mootorlaevale MUHU;

Siinkohal väärib märkimist, et sellise lühikese praktilise meresõidu järel saada laevale kaugsõidu kapteniks on tavatu.

• 1965a. suvel vanemtüürimees reislaeval VANEMUINE ja sama aasta sügisel tagasi mootorlaevale VÕRU vanemtüürimehena;
• 1969.a. lõpus määrati Ülo Tissa tüüpi laevade asenduskapteniks;
• 1973.a. kapten mootorlaeval KÄRDLA. Samal aastal pakuti Ülole Tallinna sadamakapteni ametikohta, millest ta peale lühikest kaalumist loobus;
• 1973.a. kapten mootorlarval GRUMANT;
• 1975.a. määrati asenduskapteniks Leninskaja Gvardia tüüpi laevadele;

Reisilaev GEORG OTS

• 1979.a. suunati Ülo kaptenina Poolas Szczecini Adolf Warskiego nimelises laevatehaseses ehitatavale reisilaevale GEORG OTS. Seoses keerulise poliitilise olukorraga Poolas – vaenulikkus venelaste (N.Liidu) vastu, rahutused, ülestõus, ametiühingu Solidarnost tegevus – tuli taluda vihkamist, teravusi, saboteerimisakte. Vaatamate sellele lõpetati laeva ehitus tähtajaliselt (suuresti tänu kapteni diplomaatiale ja suhtlusoskusele) ja GEORG OTS saabus Tallinnasse 1980.a. mais ning asus peagi Tallinn-Helsinki liinile.
• 1986.a. oktoobris saadeti GEORG OTS Reykjavikki, kus toimus USA presidendi Ronald Reagani ja NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi kohtumine. Laev oli M.Gorbatšovi majutuskohaks (ujuvaks hotelliks). Õnnestunud reis ja kogu missiooni kordaminek tegi reisilaeva GEORG OTS kuulsaks ja kapten Ülo Kollo laialt tuntuks ning riikliku tunnustuse vääriliseks.
• 1992.a. otsustas Ülo kaldale jääda ja asus tööle firmas Inreko Laevad tegevdirektorina;
• 1993.a. firma Eminre tegevdirektor;
• 1994.a. Hansatee/Hansatee Grupp - Tallink/AS Tallink Grupp – tegevdirektor, peakapten ja tehnikadirektor;
• Alates 1996 a. AS Tallink Grupp peakapten ja tehnikadirektor;
• Alates 16. novembrist 2006.a. 27-aastase kaptenistaažiga ja kümme aastat AS Tallink Grupp peakapteni ning tehnikadirektori kohal töötanud Ülo Kollo jätkab tööd AS Tallink Grupp peakaptenina kuni 2016.a. maikuuni.

Autor: Jüri Kask