Erinevus lehekülje "Ülo Kollo" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Kollo.png|thumb|right|Ülo Kollo]] | [[Pilt:Kollo.png|thumb|right|Ülo Kollo]] | ||
| − | '''Kollo | + | '''Ülo Kollo''' (sündinud 23. septembril 1937 Saaremaal Tumala külas) on Eesti kaugsõidu[[kapten]] ja merendustegelane. |
| − | == | + | ==Haridus== |
| + | Ülo Kollo koolitee algas 1945. aastal Tumala 7-klassilises Koolis, jätkus alates 1953. aastast Piiri Keskkoolis Muhus ja hiljem Orissaare Keskkoolis, mille ta lõpetas 1956. aastal. | ||
| − | + | Pärast keskkooli lõpetamist sooritas ülo Kollo sisseastumiskatsed ja alustas sügisel 1957 õppimist [[Tallinna Merekool]]is. | |
| − | Merekoolis oli ette nähtud | + | Merekoolis oli ette nähtud merepraktika kursuste vahel. |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | == | + | Pärast esimest kursust oli ta kursandina kolmekuulisel praktikal [[purjelaev]]al [[VEGA]]. Teise kursuse talvel läbis Ülo Kollo sõjalaeval sõjaväe [[madrus]]e teenistuse, pärast selle kursuse lõpetamist oli tal praktika Liberty-tüüpi [[aurulaev]]al PSKOV ja [[metsaveolaev]]al LEONID LEONIDOV. Pärast kolmandat kursust oli praktika aurulaeval KOLOMNA, esialgu kursandina, siis täiskohaga nooremmadruse ametis. |
| − | *1960 | + | |
| − | *1960-1961 | + | Augustis 1959 tegi Ülo Kollo ära Tallinna Merekooli riigieksamid, millele järgnes suunamine töökohtadele. Kuna tol ajal kehtis kord, et seitse edukamat lõpetajat said ise valida pakutavate töökohtade hulgast ja Ülo oli nende hulgas, siis valis ta tulevaseks töökohaks [[Eesti Merelaevandus]]se. |
| − | *1963 | + | |
| − | *1964-1965 | + | Pärast riigieksamite sooritamist järgnes kolmekuuline puhkus ja siis kuuekuuline [[mitšman]]i väljaõpe NSVL [[sõjalaev]]al ([[miinitraaler]]il), millele järgnes nooremleitnandi auastme omistamine ja reservi suunamine. 1960. aasta märtsis sai Ülo Kollo Tallinna Merekooli lõpudiplomi ja algas ta meretöö Eesti Merelaevanduse [[laev]]adel. |
| − | *1965 | + | |
| − | + | 1972. aastal astus Ülo Kollo eksternina Leningradi [[Makarovi Akadeemia Peterburis|Admiral S. O. Makarovi nimelisse Kõrgemasse Merekooli (ЛВИМУ, praegu Riiklik admiral S. O. Makarovi nimeline Mere- ja Jõelaevastiku Ülikool)]], mille lõpetas 1978. aastal insener-[[laevajuht|laevajuhi]] erialal. | |
| − | * | + | |
| − | *1969. | + | ==Töö== |
| − | *1973 | + | *1960 [[madrus]] [[mootorlaev]]al VAINDLO |
| − | *1973 | + | *1960-1961 madrus ja [[pootsman]] [[kaubalaeval]] URALSK *1962. aastal kaks kuud neljanda [[tüürimees|tüürimehena]] kaubalaeval VILSANDI ja kolm kuud kolmanda tüürimehena kaubalaeval KÄRDLA |
| − | *1975 | + | *1963 teine tüürimees kaubalaeval KÄRDLA |
| + | *1964-1965 [[vanemtüürimees]] kaubalaeval VÕRU | ||
| + | *sügisel 1965 sai kaugsõidu[[kapten]]i diplomi ja määrati mais 1966 kaubalaeva MUHU kapteniks (on tavatu saada nii lühikese praktilise meresõidu järel laevale kaugsõidukapteniks) | ||
| + | *1965. aasta suvel oli vanemtüürimees [[reisilaev]]al [[VANEMUINE]] ja sama aasta sügisel suunati tagasi kaubalaevale VÕRU vanemtüürimeheks | ||
| + | *1969. aasta lõpus määrati Tisza tüüpi laevade asenduskapteniks | ||
| + | *1973 kaubalaeva KÄRDLA kapten, loobumis pakkumisest asuda Tallinna [[sadamakapten]]i ametikohale | ||
| + | *1973 kaubalaeva GRUMANT kapten | ||
| + | *1975 määrati asenduskapteniks Leninskaja Gvardia tüüpi laevadele | ||
[[Pilt:GO.png|thumb|right|Reisilaev GEORG OTS]] | [[Pilt:GO.png|thumb|right|Reisilaev GEORG OTS]] | ||
| − | *1979 | + | *1979 suunati kaptenina Poolas Szczecini Adolf Warskiego nimelises laevatehases ehitatavale reisilaevale [[GEORG OTS]]. Seoses keerulise poliitilise olukorraga Poolas – vaenulikkusega venelaste (NSV Liidu) vastu, rahutuste, ülestõusu, ametiühingu "Solidarnost" tegevusega – tuli taluda vihkamist, teravusi, sabotaažiakte. Sellele vaatamate õpetati laeva ehitus tähtajaliks, suuresti tänu kapteni diplomaatiale ja suhtlusoskusele, ja GEORG OTS saabus Tallinna mais 1980 ning asus peagi [[Tallinn-Helsingi laevaliin]]ile. |
| − | *1986. | + | *1986. aasta oktoobris saadeti GEORG OTS Reykjavikki, kus toimus USA presidendi Ronald Reagani ja NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi kohtumine. Laev oli Mihhail Gorbatšovi majutuskohaks (ujuvhotelliks). Õnnestunud reis ja kogu missiooni kordaminek tegi reisilaeva GEORG OTS kuulsaks ning kapten Ülo Kollo laialt tuntuks ja riikliku tunnustuse vääriliseks. |
| − | *1992 | + | *1992 otsustas Ülo Kollo kaldale jääda ja asus tööle [[Inreko]] Laevade laevandusdirektorina |
| − | *1993 | + | *1993-1997 [[Tallink]]i tegevdirektor, peakapten ja tehnikadirektor |
| − | + | *alates 1997. aastast ASi Tallink Grupp peakapten ja tehnikadirektor | |
| − | * | + | *alates 16. novembrist 2006 kuni maini 2016 jätkab 27-aastase kaptenistaažiga ja kümme aastat ASi Tallink Grupp peakapteni ning tehnikadirektorina töötanud Ülo Kollo tööd AS Tallink Grupp peakaptenina. |
| − | * | + | |
| + | ==Biograafia== | ||
| + | *[[Lembit Uustulnd]]. Kapten Kollo. Mereelu - elumeri. Tallinn, 2010. ISBN 9789949472024 | ||
| + | |||
| + | Autor: Jüri Kask | ||
| − | + | {{DEFAULTSORT:Kollo, Ülo}} | |
[[Kategooria: Eesti kaptenid]] | [[Kategooria: Eesti kaptenid]] | ||
Redaktsioon: 13. jaanuar 2016, kell 01:30
Ülo Kollo (sündinud 23. septembril 1937 Saaremaal Tumala külas) on Eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane.
Haridus
Ülo Kollo koolitee algas 1945. aastal Tumala 7-klassilises Koolis, jätkus alates 1953. aastast Piiri Keskkoolis Muhus ja hiljem Orissaare Keskkoolis, mille ta lõpetas 1956. aastal.
Pärast keskkooli lõpetamist sooritas ülo Kollo sisseastumiskatsed ja alustas sügisel 1957 õppimist Tallinna Merekoolis. Merekoolis oli ette nähtud merepraktika kursuste vahel.
Pärast esimest kursust oli ta kursandina kolmekuulisel praktikal purjelaeval VEGA. Teise kursuse talvel läbis Ülo Kollo sõjalaeval sõjaväe madruse teenistuse, pärast selle kursuse lõpetamist oli tal praktika Liberty-tüüpi aurulaeval PSKOV ja metsaveolaeval LEONID LEONIDOV. Pärast kolmandat kursust oli praktika aurulaeval KOLOMNA, esialgu kursandina, siis täiskohaga nooremmadruse ametis.
Augustis 1959 tegi Ülo Kollo ära Tallinna Merekooli riigieksamid, millele järgnes suunamine töökohtadele. Kuna tol ajal kehtis kord, et seitse edukamat lõpetajat said ise valida pakutavate töökohtade hulgast ja Ülo oli nende hulgas, siis valis ta tulevaseks töökohaks Eesti Merelaevandusse.
Pärast riigieksamite sooritamist järgnes kolmekuuline puhkus ja siis kuuekuuline mitšmani väljaõpe NSVL sõjalaeval (miinitraaleril), millele järgnes nooremleitnandi auastme omistamine ja reservi suunamine. 1960. aasta märtsis sai Ülo Kollo Tallinna Merekooli lõpudiplomi ja algas ta meretöö Eesti Merelaevanduse laevadel.
1972. aastal astus Ülo Kollo eksternina Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimelisse Kõrgemasse Merekooli (ЛВИМУ, praegu Riiklik admiral S. O. Makarovi nimeline Mere- ja Jõelaevastiku Ülikool), mille lõpetas 1978. aastal insener-laevajuhi erialal.
Töö
- 1960 madrus mootorlaeval VAINDLO
- 1960-1961 madrus ja pootsman kaubalaeval URALSK *1962. aastal kaks kuud neljanda tüürimehena kaubalaeval VILSANDI ja kolm kuud kolmanda tüürimehena kaubalaeval KÄRDLA
- 1963 teine tüürimees kaubalaeval KÄRDLA
- 1964-1965 vanemtüürimees kaubalaeval VÕRU
- sügisel 1965 sai kaugsõidukapteni diplomi ja määrati mais 1966 kaubalaeva MUHU kapteniks (on tavatu saada nii lühikese praktilise meresõidu järel laevale kaugsõidukapteniks)
- 1965. aasta suvel oli vanemtüürimees reisilaeval VANEMUINE ja sama aasta sügisel suunati tagasi kaubalaevale VÕRU vanemtüürimeheks
- 1969. aasta lõpus määrati Tisza tüüpi laevade asenduskapteniks
- 1973 kaubalaeva KÄRDLA kapten, loobumis pakkumisest asuda Tallinna sadamakapteni ametikohale
- 1973 kaubalaeva GRUMANT kapten
- 1975 määrati asenduskapteniks Leninskaja Gvardia tüüpi laevadele
- 1979 suunati kaptenina Poolas Szczecini Adolf Warskiego nimelises laevatehases ehitatavale reisilaevale GEORG OTS. Seoses keerulise poliitilise olukorraga Poolas – vaenulikkusega venelaste (NSV Liidu) vastu, rahutuste, ülestõusu, ametiühingu "Solidarnost" tegevusega – tuli taluda vihkamist, teravusi, sabotaažiakte. Sellele vaatamate õpetati laeva ehitus tähtajaliks, suuresti tänu kapteni diplomaatiale ja suhtlusoskusele, ja GEORG OTS saabus Tallinna mais 1980 ning asus peagi Tallinn-Helsingi laevaliinile.
- 1986. aasta oktoobris saadeti GEORG OTS Reykjavikki, kus toimus USA presidendi Ronald Reagani ja NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi kohtumine. Laev oli Mihhail Gorbatšovi majutuskohaks (ujuvhotelliks). Õnnestunud reis ja kogu missiooni kordaminek tegi reisilaeva GEORG OTS kuulsaks ning kapten Ülo Kollo laialt tuntuks ja riikliku tunnustuse vääriliseks.
- 1992 otsustas Ülo Kollo kaldale jääda ja asus tööle Inreko Laevade laevandusdirektorina
- 1993-1997 Tallinki tegevdirektor, peakapten ja tehnikadirektor
- alates 1997. aastast ASi Tallink Grupp peakapten ja tehnikadirektor
- alates 16. novembrist 2006 kuni maini 2016 jätkab 27-aastase kaptenistaažiga ja kümme aastat ASi Tallink Grupp peakapteni ning tehnikadirektorina töötanud Ülo Kollo tööd AS Tallink Grupp peakaptenina.
Biograafia
- Lembit Uustulnd. Kapten Kollo. Mereelu - elumeri. Tallinn, 2010. ISBN 9789949472024
Autor: Jüri Kask
