AEGNA

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 8. veebruar 2013, kell 10:08 kasutajalt Jaan Lutt (arutelu) (New page: '''AEGNA''' 1-tekiline teraskerega reisi-kaubaaurik {|Mõõtmed [1]: 59,45x7,65x3,40 m |- {|Mahutavus [1]: 671,34 brt, 294,12 nrt. DW 270 t |- {|Peamasin: ehitamise ajal 1200 hj Zoel...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

AEGNA 1-tekiline teraskerega reisi-kaubaaurik

1904 telltis ühe Kieli konsortsiumi poolt 170 kajutikohaga reisilaev nimega ADLER; 1904 08. okt. lasti Saksamaal, Kiel'is Howaldtswerke's vette1200 hj auruturbiiniga reisilaev tehasenumbriga 392, tellija ei nõustunud laeva vastu võtma, nii jäetigi ta tehase juurde (katse-) näidislaevana ( Versuchsschiff); kogumahutavuseks mõõdeti 594 brt, mõõtmed 59,54x7,64 m; 1912 ehitatud Kiel Howaldswerke ümber, peamasin 750 hj 3-astmeline aurumasin, 2 katelt, omanik Hamburg-Amerika Line, kodusadam Hamburg, kasutati kuurortliinidel ranna- ja lõbusõidulaevana; 1914 12. nov. mobiliseeriti Kaiserliche Marine, klassifitseeriti abilaatsaret-päästelaevaks [4],[11], 177 voodikohta, san-personal 11, meeskond 18 tsivilisti ja 10 sõjaväelast; 1918 13. nov. tagastati omanikule [11]; 1926 asendati katlad Hamburg, H. C. Stülcken, 260 m², 12,5 kg/cm², söevaru 50 t; 1935 SEEADLER GER, omanik L. Köster Altonast, kodusadam Hamburg, kutsung DHAE, reg. nr. 4214; 1935 06. dets. osteti 30000 Saksa RMK eest, osanikud G. Sergo jt [5]; 1936 25. apr. kantud kinnistusregistrisse nr. 1079/707, AEGNA EST; 1936 16. mai registreeritud AEGNA EST [5]; 1936 18. mai tegi kapten R. Sergo juhtimisel esimese Eesti lipu all sõitva laevana esimese reisi liinil Tallinn – Helsingi, sooritas nädalas kaks plaanilist reisi, lisaks tellimusreisid; AEGNA saabumisega liinile langesid piletihinnad 25 % [8]; 1936–40 sõitis ta Tallinna–Helsingi liinil. Laevas oli 250 reisijakohta, ekskursiooni korral kuni 375; 1940 mõõtmed [1]: 671,34 brt, 294,12 nrt, kandevõime 270 t; 59,45x7,65x3,40 m; klassiühing GL 100 A4 Ostsee; kutsung ESRG, kodusadam Tallinn osanikud: G. Sergo, R. Sergo, B. Sergo, M. Sergo, J. Koor, A. Luntsi, U. Alkvist, J. Tammekand, E. Vast; 1940 aug. Eesti inkorporeerimisel N Liitu natsionaliseeriti, AEGNA SU, omanik Eesti Riiklik Merelaevandus; 1941 08. juuli päästis miiniplahvatusel vigastatud ja seejärel madalale aetud EVEROLANDA,l ellujäänud ja viis Leningradi [3]; 1941 24. aug. kuulus Tallinnast Leningradi läinud konvoisse [3]; 1941 lõpul sai uueks nimeks VOLKOV SU või VOLHOV? see väide pole kinnitust leidnud; 1944 veebr. allveelaevade baaslaev Leningradis [7]; 1944 23. nov. teel Porkalast Tallinna sõitis kohamääramisvea tõttu Aegnast põhja pool rannamadalale ja varkistus järgnenud tormi ajal [13]; [4] ja [17] väitel langes 1941 sakslaste valdusse ja kasutati saartevaheliseks liikluseks; 1944 võeti üle nõukogude mereväe käsutusse; 1946 nimetati ümber VOLKOV SU või VOLHOV SU (väide pole leidnud kinnitust); 1947 kasutati vrakki õppelaskmisel märklauana ja purustati lõplikult (see väide pole kinnitust leidnud); 2010 vraki on laine ja jää laiali lõhkunud, põhjas on selgelt näha mootori osad, sõuvõll, vint ja muid laevaosi; Meremuuseumis oleva laeva kella leidis A. Ossiptšuk [19]; Laevajäänuste asukoht: 59°36,260'N; 24°43,732'E Allikad: [1] Eesti kaubalaevastik 1940. Parandused ja täiendused kuni 7. veebr. 1940. Tallinn, 1940 Veeteede Talituse väljaanne; [2] ERA-1091-1-1912; [3] Õun, M. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996; [4] Schmelzkopf R. Estland zur See 1918-1940. Schiffahrtsgeschichte eines kleines landes in Europe. Strandgut, Cuxhaven , 1996; [5] ERA-1091-1-1954; [6] ERA-1091-1-1918, natsionaliseeritud laevad ja nende omanike nimekirjad; [7] Kask Tõnu Eesti Merelaevanduse taastamine pärast II maailmasõda Eesti Laevanduse Aastaraamat 2007; [8] Uus laev Tallinna-Helsingi liinil. Päevaleht 18.05.1936; [9] Eesti laevade register 1936. Parandused ja täiendused 1. jaanuarini 1936. Veeteede Valitsuse väljaanne Tallinn, 1936 [10] Rothe C. Schiffe der Welt. Welt der Passagierschiffe unter Hammer und Sichel. Busse Seewald DSV-Verlag GmbH, Hamburg, 1994; [11] Gröner E. Die Deutsche Kriegsschiffe 1815 – 1945. Begründet von Erich Gröner† Fortgeführt von Dieter Jung und Martin Maass. Band 5: Hilfsschiffe II: Lazarettschiffe, Wohnschiffe, Schulschiffe, Forschungfahrzeuge, Hafenbetriebsfahrzeuge (I). Bernard & Graefe Verlag. Koblenz 1988. [12] Õun, M. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996; [13] Справочник Суда Министерства морского флота, погибшие в период Великой Отечественной войны 1941-1945 гг. — М.: ГПИНИИМТ «Союзморниипроект», 1989 [14] http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html [15] http://forum.flot.su/showthread.php?t=2999 [16] http://www.diving.ee/articles/art069.html [17] http://www.miramarshipindex.org.nz/ [18] http://sovnavy-ww2.narod.ru/depots/typ_civil.htm#aegna [19] http://livehouse.ee/sukeldum;
==Elulugu==