Erinevus lehekülje "Adam Johann von Krusenstern" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (Lehekülg "Adam Johann Krusenstern" teisaldatud pealkirja "Adam Johann von Krusenstern" alla: aadlipartikkel enne perekonnanime)
P (9 redaktsiooni)
 
(ei näidata ühe teise kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
'''Adam Johann Krusenstern''' von (19.11. 1770 Hagudi – 24.08.1846 Kiltsi), baltisaksa päritoluga vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa. 1782 – 84  õppis Tallinna toomkoolis ja 1785 – 87 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788 ülendati mitsmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa  Soome lahel toimunud Vene-Rootsi söja lahinguist. 1793 aastani teenis Läänemere laevastikus, 1793-99 täiendas end  Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India  ookeani reisidest.  Koostas 1799 esimese Vene ümbermaailmareisi kava, eesmärgiga tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga.  Mõningate täiendustega kiitis kava  heaks  imperaator Aleksandr I ja määras kapten-leitnant A. Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA. Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 07.08.1803 ja saabus sinna tagasi 19.08.1806.  Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline A. Krusenstern oskas neid kolme aastat ksutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks. Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili saarestikke ning Ameerika rannikut, avastades uusi saari ja määras meresõiduks oluliste punktide koordinaate. Pärast reisi anti A. Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas. 1809 ülendati I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811 määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. 1814-15 viibis teistkordselt Inglismaal. 1815 ostis Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. 1823 ülendati kontradmiraliks ja 1826 valitiAdmiraliteedi alaliseks liikmeks. 1827-42 teenis Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829 ülendati aseadmiraliks ja 1841 admiraliks. 1842 läks erru,  elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845 oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848 J. G. Exner. Tema mälestuskivi on Hagudis, mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel  ja büst Sahhalinil. 1995 avati Kiltsi mõisahoones A. Krusensterni tuba. A. Krusenstern oli üks Loodeväila otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845 oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid,  valiti 183 Peterburi TA korrespondentliikmeks ja 1806 auliikmeks, 1813 TÜ audoktoriks. Pealeselle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks. Tema nimi on antud Kuu kraatrile ja 16 geograafilisele objektile (neemed, saared, mäed, jõed), tema nime kannab üks tänapäeva suuremaid purjelaevu.
+
'''Adam Johann von Krusenstern''' (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, [[Adam August Otto Paul von Krusenstern]]i vanaisa.
  
−
T: Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx  „Haдeждa“  и  „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и  Aкaдeмии нayк  члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813; Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811; Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819; Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821; Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825; Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826.
+
==Haridus ja väljaõpe==
 +
Adam Johann von Krusenstern õppis aastail 1782–1784  Tallinna toomkoolis ja 1785–1787 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788. aastal ülendati ta mitšmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa  [[Soome laht|Soome lahel]] toimunud Vene-Rootsi sõja lahinguist. 1793. aastani teenis ta Läänemere laevastikus, aastail 1793-1799 täiendas end Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India ookeani reisidest.
  
−
B: EE 5, 166; EE 14, 187-188; ETBL 2, 2005, 119-120; Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tln, 1957; Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // EL (1967) 6, 370-372; Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln, 1970, 11-53. Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Trt, 1998.
+
==Ümbermaailmareis==
 +
1799. aastal koostas Adam Johann von Krusenstern esimese Vene [[ümbermaailmareis]]i kava, selle eesmärk pidi olema tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga. Mõningate täiendustega kiitis selle kava heaks keiser Aleksander I ja määras kapten-leitnant Adam Johann von Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA.
  
−
{{DEFAULTSORT:Krusenstern, Adam Johann}}
+
Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 7. augustil 1803 ja saabus tagasi 19. augustil 1806. Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline Adam Johann von Krusenstern oskas neid kolme aastat kasutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks.
−
[[Kategooria:Isikud]]
+
 
 +
==Teadustöö==
 +
Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili [[saarestik]]ke ning Ameerika [[rannik]]ut, avastades uusi [[saar]]i ja määras meresõiduks oluliste punktide [[geograafilised koordinaadid|koordinaate]]. Pärast reisi anti Adam Johann von Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas.
 +
 
 +
Adam Johann von Krusenstern oli üks [[Loodeväil]]a otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845. aastal oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid, ta valiti 1803. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1806. aastal auliikmeks, 1813. aastal aga Tartu Ülikooli audoktoriks. Peale selle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks.
 +
 
 +
==Karjäär==
 +
1809. aastal ülendati ta I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811. aastal määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. Aastail 1814-1815 viibis ta teistkordselt Inglismaal.
 +
 
 +
1815. aastal ostis Adam Johann von Krusenstern Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. aastani. 1823. aastal ülendati ta kontradmiraliks ja 1826. aastal valiti Admiraliteedi alaliseks liikmeks. Aastail 1827-1842 teenis ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829. aaastal ülendati aseadmiraliks ja 1841. aastal [[admiral]]iks.
 +
 
 +
Adam Johann von Krusenstern läks erru 1842. aastal,  elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845. aastal oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud on ta Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848. aastal J. G. Exner.
 +
 
 +
==Tunnustus==
 +
*mälestuskivi Hagudis
 +
*mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel
 +
*büst Sahhalinil
 +
*Krusensterni tuba Kiltsi mõisahoones (avati 1995)
 +
*tema nimi on antud Kuu kraatrile
 +
*16 geograafilist objekti (neemed, saared, mäed, jõed) on saanud tema nime
 +
*purjelaev [[KRUSENSTERN]]
 +
 
 +
==Kirjandus==
 +
===Teoseid===
 +
*Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx  „Haдeждa“  и  „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и  Aкaдeмии нayк  члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813
 +
*Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811
 +
*Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819
 +
*Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821
 +
*Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825
 +
*Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826
 +
 
 +
===Biograafia===
 +
*EE 5 kd, lk 166
 +
*EE 14 kd, lk 187-188
 +
*ETBL 2 kd, Tallinn, 2005, lk 119-120
 +
*Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tallinn, 1957
 +
*Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // Eesti Loodus 1967, nr 6, lk 370-372
 +
*Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970, lk 11-53.
 +
*Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998
 +
 
 +
{{DEFAULTSORT:Krusenstern, Adam Johann von}}
 +
[[Kategooria:Maadeuurijad]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:57

Adam Johann von Krusenstern (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa.

Haridus ja väljaõpe

Adam Johann von Krusenstern õppis aastail 1782–1784 Tallinna toomkoolis ja 1785–1787 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788. aastal ülendati ta mitšmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa Soome lahel toimunud Vene-Rootsi sõja lahinguist. 1793. aastani teenis ta Läänemere laevastikus, aastail 1793-1799 täiendas end Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India ookeani reisidest.

Ümbermaailmareis

1799. aastal koostas Adam Johann von Krusenstern esimese Vene ümbermaailmareisi kava, selle eesmärk pidi olema tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga. Mõningate täiendustega kiitis selle kava heaks keiser Aleksander I ja määras kapten-leitnant Adam Johann von Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA.

Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 7. augustil 1803 ja saabus tagasi 19. augustil 1806. Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline Adam Johann von Krusenstern oskas neid kolme aastat kasutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks.

Teadustöö

Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili saarestikke ning Ameerika rannikut, avastades uusi saari ja määras meresõiduks oluliste punktide koordinaate. Pärast reisi anti Adam Johann von Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas.

Adam Johann von Krusenstern oli üks Loodeväila otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845. aastal oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid, ta valiti 1803. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1806. aastal auliikmeks, 1813. aastal aga Tartu Ülikooli audoktoriks. Peale selle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks.

Karjäär

1809. aastal ülendati ta I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811. aastal määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. Aastail 1814-1815 viibis ta teistkordselt Inglismaal.

1815. aastal ostis Adam Johann von Krusenstern Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. aastani. 1823. aastal ülendati ta kontradmiraliks ja 1826. aastal valiti Admiraliteedi alaliseks liikmeks. Aastail 1827-1842 teenis ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829. aaastal ülendati aseadmiraliks ja 1841. aastal admiraliks.

Adam Johann von Krusenstern läks erru 1842. aastal, elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845. aastal oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud on ta Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848. aastal J. G. Exner.

Tunnustus

  • mälestuskivi Hagudis
  • mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel
  • büst Sahhalinil
  • Krusensterni tuba Kiltsi mõisahoones (avati 1995)
  • tema nimi on antud Kuu kraatrile
  • 16 geograafilist objekti (neemed, saared, mäed, jõed) on saanud tema nime
  • purjelaev KRUSENSTERN

Kirjandus

Teoseid

  • Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx „Haдeждa“ и „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и Aкaдeмии нayк члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813
  • Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811
  • Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819
  • Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821
  • Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825
  • Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826

Biograafia

  • EE 5 kd, lk 166
  • EE 14 kd, lk 187-188
  • ETBL 2 kd, Tallinn, 2005, lk 119-120
  • Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tallinn, 1957
  • Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // Eesti Loodus 1967, nr 6, lk 370-372
  • Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970, lk 11-53.
  • Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Adam_Johann_von_Krusenstern&oldid=763"