Ahter

Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini. Laevakere talastik ja plaadistus on ahtris tugevamad. Ahtris paiknevad rool ja sõukruvid. Viimaste arvust ja rooli tüübist oleneb ahtri allveeosa ehitus, see peab tagama vee hea juurdepääsu sõukruvidele ja rooli tõhusa toime. Ahtri pealveeosa on laiem, ta kaitseb sõikruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, need jäävad nn ahtrialusesse. Tavalisel ehk elliptilisel ahtril jääb pealveeosa vee kohale – ahtrialune on veest väljas. Klassikeline ristleja ahter on voolujoonelisem, ahtrialune on vees, see soodustab sõukruvi ja rooli tõhusat tööd ja suurendab laeva püstivust. Samad omadused on peegelahtril, mis tagantpoolt lõpeb vertikaalse või kaldus põiktasapinnaga – ahtripeegliga. Väikese süvisega jõelaevadel on kasutusel tunnela. See võimaldab kasutada suuremat sõukruvi ja kaitseb seda. Vanematel pukseeritavatel jõepraamidel on ka ahtrialuseta liht- ehk püstahtrit. Jahtide tavalisimad ahtritüübid on: pika ahtrieendi ja väikese ahtripeegliga traditsiooniline jahiahter, lühikese ahtrieendi ja suure ahtripeegliga moodne jahiahter; lühikese ahtrieendiga teravalt lõppev kanuuahter; terav ahter, millel erinevalt kanuuahtrist on rool kinnitatud kere taha ahtrisse; peegelahter, mille puhul jahikere lõpeb ahtripeegliga; sirgpeegelahter – peegelahtri erikuju, mille puhul jahikere veepealne osa lõpeb ahtripeegliga ning rool kinnitatakse nii ahtripeegli kui roolitäävi külge.

Allikas: Mereleksikon, 1996