Erinevus lehekülje "Asujoon" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''asujoon''' (/asukohajoon) - peilingu, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures; lõiku võib tema väikese pikuse tõttu kujutada...)
 
P
 
(ei näidata 5 kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''asujoon''' (/asukohajoon) - peilingu, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures; lõiku võib tema väikese pikuse tõttu kujutada sirgjoonena ning nii kanda ka kaardile. 2 või enama asujoone lõikepunkt annab laeva määratud asukoha. Üks asujoon laevatee arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud sihtmärki võib vaadelda kui ala, mida iseloomustab selle märgi erinevate samajoonte võrk (nt tuletorni lõpmatu hulk peilingute samajooni, millest igaüks vastab peilingu kindlale suurusele). Väikestel aladel (nt merekaardil), kus ei ole vaja arvestada Maa kerakujulisust, võib samajooni asendada nende puutuja või kõõlu lõik. Esimesena võttis asujooned laeva asukoha määramisel kasutusele TSumner [samnör]
+
'''Asujoon''', ka '''asukohajoon''' on [[peiling]]u, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures. Lõiku võib tema väikese pikkuse tõttu kujutada sirgjoonena ning nii kanda ka [[merekaart|kaardile]]. Kahe või enama asujoone lõikepunkt annab laeva määratud asukoha.
 +
 
 +
Üks asujoon [[laevatee]] arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud [[sihtmärk]]i võib vaadelda kui ala, mida iseloomustab selle märgi erinevate samajoonte võrk (näiteks [[tuletorn]]i lõpmatu hulk peilingute samajooni, millest igaüks vastab peilingu kindlale suurusele). Väikestel aladel (näiteks merekaardil), kus ei ole vaja arvestada Maa kerakujulisust, võib samajooni asendada nende puutuja või kõõlu lõik. Esimesena võttis asujooned laeva asukoha määramisel kasutusele T. Sumner
 
(1807...1876).
 
(1807...1876).
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
[[Pilt:asujoon.gif|thumb|left]]
+
{{Mereleksikon}}
[[Pilt:asujoon.jpg|thumb|left]]
+
 
[[Pilt:asujoon.jpg|thumb|left]]
+
[[Kategooria:Navigatsioon]]

Viimane redaktsioon: 16. november 2015, kell 00:28

Asujoon, ka asukohajoon on peilingu, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures. Lõiku võib tema väikese pikkuse tõttu kujutada sirgjoonena ning nii kanda ka kaardile. Kahe või enama asujoone lõikepunkt annab laeva määratud asukoha.

Üks asujoon laevatee arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud sihtmärki võib vaadelda kui ala, mida iseloomustab selle märgi erinevate samajoonte võrk (näiteks tuletorni lõpmatu hulk peilingute samajooni, millest igaüks vastab peilingu kindlale suurusele). Väikestel aladel (näiteks merekaardil), kus ei ole vaja arvestada Maa kerakujulisust, võib samajooni asendada nende puutuja või kõõlu lõik. Esimesena võttis asujooned laeva asukoha määramisel kasutusele T. Sumner (1807...1876).

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.