Erinevus lehekülje "Asujoon" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Asujoon''' (asukohajoon) on | + | '''Asujoon''' (asukohajoon) on [[peiling]]u, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures; lõiku võib tema väikese pikkuse tõttu kujutada sirgjoonena ning nii kanda ka kaardile. Kahe või enama asujoone lõikepunkt annab laeva määratud asukoha. |
| − | Üks asujoon laevatee arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud | + | Üks asujoon [[laevatee]] arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud [[sihtmärk]]i võib vaadelda kui ala, mida iseloomustab selle märgi erinevate samajoonte võrk (nt [[tuletorn]]i lõpmatu hulk peilingute samajooni, millest igaüks vastab peilingu kindlale suurusele). Väikestel aladel (nt [[merekaart|merekaardil]]), kus ei ole vaja arvestada Maa kerakujulisust, võib samajooni asendada nende puutuja või kõõlu lõik. Esimesena võttis asujooned laeva asukoha määramisel kasutusele [[T. Sumner]] |
(1807...1876). | (1807...1876). | ||
Redaktsioon: 22. november 2010, kell 01:46
Asujoon (asukohajoon) on peilingu, kauguse, rõhtnurga, kauguste vahe jms samajoone puutuja või kõõlu lõik laeva asukoha juures; lõiku võib tema väikese pikkuse tõttu kujutada sirgjoonena ning nii kanda ka kaardile. Kahe või enama asujoone lõikepunkt annab laeva määratud asukoha.
Üks asujoon laevatee arvutusega annab laeva arvutatud-määratud asukoha. Iga kaardile kantud sihtmärki võib vaadelda kui ala, mida iseloomustab selle märgi erinevate samajoonte võrk (nt tuletorni lõpmatu hulk peilingute samajooni, millest igaüks vastab peilingu kindlale suurusele). Väikestel aladel (nt merekaardil), kus ei ole vaja arvestada Maa kerakujulisust, võib samajooni asendada nende puutuja või kõõlu lõik. Esimesena võttis asujooned laeva asukoha määramisel kasutusele T. Sumner (1807...1876).
Autor: Enn Oja
- Asujoon.gif
- Asujoon22.gif
- Asujoon33.gif
