Erinevus lehekülje "August Gustavson" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (Lehekülg "Gustavson, August" teisaldatud pealkirja "August Gustavson" alla: Koma vältimine)
1. rida: 1. rida:
−
'''Gustavson, August''' (19./7.XII 1894 Kalvi, Virumaa – 26.XII 1941 Solikamski vangilaager, Uural), merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane; taluniku p, Heino G-i isa. Lõpetas 1941 Narva merekooli, sooritas samal aastal Riia merekoolis kaugsõidukapteni eksami, käis 1915 Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916 Helsingis navigatsiooniins-de kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel. Oli 1918—40 Tallinna merekooli õppejõud ning 1940—41 viimase dir, juhtis a-st 1922 Laevasõidu ja Merekaub-e Edendamise Seltsi „Laevandus“, a-st 1926  Eesti Laevajuhatajate Seltsi, a-st 1931 Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu ja a-st 1928 Meremeeste Kodu tegevust, oli 1935—36 Riigi Maj-nõuk abipresident. Valiti 1927 Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—38 abijuh), oli 1930—34 Harju maavolikogu liige. 28. VI 1941 vangistas KGB ta ning saatis vangilaagrisse. – Uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi, avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Kuulus mitme töölisorg-i juh-sse, oli Eesti esindaja Rahvusv Tööbüroos (Genf) ning a-st 1933 selle alaline korrespondent Eestis. Oli 1920—40 ajakirja „Laevandus“  (1925—36 „Laevandus ja Kalaasjandus“), 1936—38 „Eesti Laevanduse Aastaraamatu“ 1930—36 ajakirjag „Töö mja Tervis“ ning 1933-34 ajakirja „Tööliste Hääl“ toim. Uurimusi ja õppermt-id laevajuhtimise ning art-eid merehariduse ajaloo ja mereõiguse alalt.
+
'''August Gustavson''' (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.
−
T: Navigatsiooni õpperaamat I. Tln, 1921, 2 1935; II, 1925, 21932; Laevade kokkupõrgete seadus ja kokkupõrgete ärahoidmise reeglid (kaasautor M. Grosholm). Tln, 1931;  Avarii ja dispaši seadus seletuste ja näidetega (kaasautor M. Grosholm). Tln, 1933; Vanaduse, invaliidusese ja järeljäänute kindlustus. Tln, 1934; Tööõnnetuste vastu kindlustamise seadus seletustega  (kaasautor J. Sonin). Tln, 1935; Navigatsioon ja meteoroloogia meresportlastele ja kiprile. Tln, 1936, 2 1939; Kompass raudlaeval. Tln, 1937; Laevade kikkupõrked – päästmine – avarii (kaasautor M. Grosholm). Tln, 1937; Ülevaade Eesti merekoolidest 1864—1935 (kaasautor E. Past). Tln, 1938.
+
 
−
B: EBL TK, 76—77; Mereleksikon. Tln, 1996, 85; ETBL, 1, 320.
+
Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
−
H. Gustavson
+
 +
Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts]]i "Laevandus", alates 1926. aastast [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.
 +
 
 +
1927. aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.
 +
 
 +
August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti Laevanduse Aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuhtimine|laevajuhtimise]] ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
 +
 
 +
==Teoseid==
 +
* Navigatsiooni õpperaamat I. Tallinn, 1921, 2. trükk 1935
 +
* Navigatsiooni õpperaamat II, Tallinn, 1925, 2. trükk 1932
 +
* Laevade kokkupõrgete seadus ja kokkupõrgete ärahoidmise reeglid (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1931
 +
* Avarii ja dispaši seadus seletuste ja näidetega (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1933
 +
* Vanaduse, invaliidusese ja järeljäänute kindlustus. Tallinn, 1934
 +
* Tööõnnetuste vastu kindlustamise seadus seletustega  (kaasautor J. Sonin). Tallinn, 1935
 +
* Navigatsioon ja meteoroloogia meresportlastele ja kiprile. Tallinn, 1936, 2. trükk 1939
 +
* Kompass raudlaeval. Tallinn, 1937
 +
* Laevade kokkupõrked – päästmine – avarii (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1937
 +
* Ülevaade Eesti merekoolidest 1864—1935 (kaasautor E. Past). Tallinn, 1938.
 +
 
 +
Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson
 +
{{mereleksikon}}
 +
 
 +
Kategooria:Isikud

Redaktsioon: 24. november 2010, kell 01:22

August Gustavson (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.

Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal Narva merekooli, sooritas samal aastal Riia merekoolis kaugsõidukapteni eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).

Aastail 1918—40 oli August Gustavson Tallinna merekooli õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus", alates 1926. aastast Eesti Laevajuhatajate Seltsi, alates 1931. aastast Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu ja alates 1928. aastast Meremeeste Kodu tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.

1927. aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.

August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja "Laevandus" (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "Eesti Laevanduse Aastaraamatu", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid laevajuhtimise ning artikleid merehariduse ajaloo ja mereõiguse alalt.

Teoseid

  • Navigatsiooni õpperaamat I. Tallinn, 1921, 2. trükk 1935
  • Navigatsiooni õpperaamat II, Tallinn, 1925, 2. trükk 1932
  • Laevade kokkupõrgete seadus ja kokkupõrgete ärahoidmise reeglid (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1931
  • Avarii ja dispaši seadus seletuste ja näidetega (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1933
  • Vanaduse, invaliidusese ja järeljäänute kindlustus. Tallinn, 1934
  • Tööõnnetuste vastu kindlustamise seadus seletustega (kaasautor J. Sonin). Tallinn, 1935
  • Navigatsioon ja meteoroloogia meresportlastele ja kiprile. Tallinn, 1936, 2. trükk 1939
  • Kompass raudlaeval. Tallinn, 1937
  • Laevade kokkupõrked – päästmine – avarii (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1937
  • Ülevaade Eesti merekoolidest 1864—1935 (kaasautor E. Past). Tallinn, 1938.

Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.



Kategooria:Isikud

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=August_Gustavson&oldid=1215"