Ballastvesi

Ballastvesi on hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust.

Ballastvee ballastitankidesse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad, muudetakse ujuvdokkide ja süvistatavate puurimisseadmete süvist.

Maailmamere eri piirkondade vahel merereise sooritavate laevade ballastitankidesse võetud vees ja põhjasetetes võivad „reisida“ erinevad organismid – mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud ja isegi kalad (nn. võõrliigid ehk tulnukliigid). Võõrliigid kujutavad endast ohtu merekeskkonnale seal, kus ballastvesi laevast välja pumbatakse. Halvimal juhul võivad võõrliigid hävitada mereökosüsteemi tasakaalu, mille taastamiseks võib kuluda aastakümneid.

Laevade ballastvee ja -setete kaudu võõrliikide leviku ja võõrliikide kujutatavate riskide vähendamiseks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO 2004. aastal vastu laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooni ehk ballastvee käitlemise konventsiooni, mis pole veel jõustunud. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, kui selle on ratifitseerinud 30 riiki, mis esindavad 35% maailma laevastiku kogutonnaažist.

Vaatamata sellele, et konventsioon pole veel jõustunud, otsustas Helsingi Komisjon 2007. aasta novembris Läänemere tegevuskava vastuvõtmisega, et ballastvee käitlemise konventsiooni võiks osaliselt hakata kohaldama vabatahtlikkuse korras juba 1. aprillist 2008. Konventsiooni vabatahtlik ennetähtaegne osaline rakendamine tähendab sisuliselt seda, et laev vahetab ballastvee enne laeva sisenemist Kirde-Atlandi ookeani määratud aladele ja Läänemerre, kui laev siseneb nimetatud merealadele kas Lääne-Aafrika rannikult või üle Atlandi ookeani tulles, järgides ballastvee vahetamisel konventsioonis sätestatud nõudeid vee sügavuse ja laeva asukoha kohta lähimast maast.

Autor:Jüri Kask