Dokk

Dokk (holl dok), 1. rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks. Kuivdokk on dokivarjaga suletav bassein (dokikamber), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga kiilplokkidele. Täidetav dokk on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes. Ujuvdokk on tankideks jaotatud pontoon, millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972 Jaapanis ja on määratud kuni 1 mln t dedveidiga laevade ehitamiseks. – 2. lüüsi või dokivarjuga muust akvatooriumist eraldatud sadamabassein suurte tõusude ja mõõnadega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.

Allikas: Mereleksikon, 1996