Erinevus lehekülje "Eistuk" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''eistuk''' rts ekstock [eekstokk] /ökstock [öökstokk], sm eistokka - lühike kiiluta rannasõidupaat. Eistuki keskmine põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud, see annab paadile kumera kuju. Otsad on tömbid, eesotsas lõigatud keulalaud, taga perapeil (/peililaud). Kasutab üht aerupaari, mahutab kuni 4 sõitjat. Levinud põhjarannikul, Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Soome lõunarannikul ja Rootsis. Algnimetus tähistas tammest ühepuuvenet. Murretes: eistruk, eistrik, eestokk, heistükk, hööstükk, öökstükk. | + | '''eistuk''' rts ''ekstock'' [eekstokk] /''ökstock'' [öökstokk], sm ''eistokka'' - lühike kiiluta rannasõidupaat. Eistuki keskmine põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud, see annab paadile kumera kuju. Otsad on tömbid, eesotsas lõigatud keulalaud, taga perapeil (/peililaud). Kasutab üht aerupaari, mahutab kuni 4 sõitjat. Levinud põhjarannikul, Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Soome lõunarannikul ja Rootsis. Algnimetus tähistas tammest ühepuuvenet. Murretes: eistruk, eistrik, eestokk, heistükk, hööstükk, öökstükk. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Redaktsioon: 7. jaanuar 2010, kell 17:07
eistuk rts ekstock [eekstokk] /ökstock [öökstokk], sm eistokka - lühike kiiluta rannasõidupaat. Eistuki keskmine põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud, see annab paadile kumera kuju. Otsad on tömbid, eesotsas lõigatud keulalaud, taga perapeil (/peililaud). Kasutab üht aerupaari, mahutab kuni 4 sõitjat. Levinud põhjarannikul, Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Soome lõunarannikul ja Rootsis. Algnimetus tähistas tammest ühepuuvenet. Murretes: eistruk, eistrik, eestokk, heistükk, hööstükk, öökstükk.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, 1996
