Erinevus lehekülje "Eistuk" redaktsioonide vahel
P (7 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Eistuk''' (rootsi ''ekstock''/''ökstock'', soome ''eistokka'') on lühike [[kiil]]uta [[paat|rannasõidupaat]]. |
| + | |||
| + | Eistuki keskmine põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud, see annab paadile kumera kuju. Eistuki otsad on tömbid, eesotsas on lõigatud keulalaud, taga perapeil ehk peililaud. Eistuk kasutab üht [[aer]]upaari, mahutab kuni neli sõitjat. Eistuk oli levinud põhjarannikul, Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Soome lõunarannikul ja Rootsis. | ||
| + | |||
| + | Algselt tähistas nimetus 'eistuk' tammest ühepuuvenet. Murretes: ''eistruk'', ''eistrik'', ''eestokk'', ''heistükk'', ''hööstükk'', ''öökstükk''. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | [[ | + | [[Kategooria:Paaditüübid]] |
| − | |||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:54
Eistuk (rootsi ekstock/ökstock, soome eistokka) on lühike kiiluta rannasõidupaat.
Eistuki keskmine põhjalaud on küljelaudadest paksem ja otstest ülespoole painutatud, see annab paadile kumera kuju. Eistuki otsad on tömbid, eesotsas on lõigatud keulalaud, taga perapeil ehk peililaud. Eistuk kasutab üht aerupaari, mahutab kuni neli sõitjat. Eistuk oli levinud põhjarannikul, Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Soome lõunarannikul ja Rootsis.
Algselt tähistas nimetus 'eistuk' tammest ühepuuvenet. Murretes: eistruk, eistrik, eestokk, heistükk, hööstükk, öökstükk.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
