Friedrich Lütke

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. märts 2011, kell 20:09 kasutajalt TauriR (arutelu) (Lehekülg "Lütke, Friedrich" teisaldatud pealkirja "Friedrich Lütke" alla)

Friedrich Benjamin Lütke krahv (28.09. 1797 Peterburi – 20.08.1882 Peterburi), baltisaksa päritoluga vene meresõitja, geograaf ja hüdrograaf. Kasvas onu, Riiginõukogu liikma F. Engeli perekonnas. Iseõppija, sooritas 1813 ohvitserieksami ja astus mitšmanina mereväkke. Võttis 1817 – 19 osa V. Golovnini juhitud ümbermaailmareisist luubil KAMTŠATKA. 1818 ülendati leitnandiks. 1821 viidi omal soovil üle Arhangelskisse ja määrati juhtima kartograafilisi töid. 1821 – 24 juhtis ta nelja uurimisreisi Põhja-Jäämerele kaardistamaks Koola poolsaart, Murmani rannikut, Kalastaja rannikut ja Novaja Zemlja läänerannikut. Nende ekspeditsioonidega avastati Novaja Zemlja läänerannikul põhjasuunaline püsihoovus, täpsustati ja kaardistati Matotškin Šari väin ning koguti rohkelt andmeid Barentsi mere idaosa ja Kara väravate jääolude kohta. 1826 – 29 juhtis F. Lütke neljandat Vene ümbermaailmareisi prikil SENJAVIN. Reisil uuriti Vaikse ookeani saari ja Kamtšatka idarannikut. 1929 valiti F. Lütke Peterburi TA liikmeks ja ülendati I järgu kapteniks. 1834 – 36 ilmunud Beringi mere uurimistulemuste eest anti talle 1836 Peterburi TA P. Demidovi auhind. 1832 nimetati ta tiibadjudandiks ja määrati kuni 1848 tsaar Nikolai I poja, suurvürst Konstantini kasvatajaks. 1835 ülendati kontradmiraliks ja 1842 nimetati kindraladjudandiks ja vlendati 1843 aseadmiraliks. 1845 ostis Virumaal suvekoduks Avanduse mõisa. 1846 määrati Mereväe Peakomiteesse, oli 1850 – 53 Tallinna sõjasadama ülem ja sõjakuberner ning 1853 – 56 Kroonlinna sadama peakomandör. 1855 ülendati admiraliks ja nimetati Riiginõukogu liikmeks. 1845 kuulus Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmete hulka ning oli selle asepresident 1845 – 50 ja 1856 – 73, ning Peterburi TA president 1864 – 82, auliige 1855. Oli mitme välismaa teadusseltsi, sh. Londoni Kuningliku Seltsi auliige, TÜ auliige 1852. Pävis Aleksander Nevski ja Püha Andrease ordeni. 1848 kanti F. Lütke Eestimaa kubermangu aadlimatriklisse. Tema nime kannab 15 Kaug-Ida ja Põhja-Jäämere geograafilist objekti.

T: Чeтыpexкpaтнoe пyтeшecтвиe в Ceвepный Лeдoвитый oкeaн, coвepшeннoe пo пoвeлeнию Импepaтopa Aлeкcaндpa I, нa вoeннoм бригe „Нoвaя Зeмля“ в 1821, 1822, 1823 и 1824 гoдax флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтoм Фeдopoм Литкe, 1 - . Cпб, 1828; Viermalige Reise durch das nordliche Eismeer auf der Brigg Nowaja Semlja in den Jahren 1821 bis 1824 ausgeführt vom Kapitain-Lieutenant Friedrich Litke. Berlin, 1835; Пyтeшecтвиe вoкpyг cвeтa нa вoeннoм шлюпe „Ceнявин“ в 1826, 1827, 1828 и 1829 гoдax флoтa кaпитaнoм Фeдopoм Литкe, 1 -3. Cпб, 1834 – 1836; Voyage autour du monde, exécuté par ordre de S. M. L'empereur Nicolas I, sur la corvett „Le Séniavine“, dans les annèes 1826, 1827, 1828 et 1829 sous le commendment de Frèdèric Lutke, traduit du russe sous les yeux de l'auteur par le conseiller d'Etat J. Boyé, partie nautique, aves un atlas. SPtb, 1836.

B: EE 6, 51; EE 14, 268; ETBL 2, 2005, 494 – 495.