Hõljuk

Hõljuk on kompressoritega (tõstepuhuritega) laevakere kogu perimeetri ulatuses ümbritseva elastsest materjalist seeliku alla (amfiibhõljuk, mis võimaldab liikuda vee- ja maapinna ning jää kohal) või jäikade piirete vahele (hõljuk saab liikuda ainult veepinna kohal) tekitatud õhkpadjal liikuv alus. Hõljuki võime ületada mitmesuguseid takistusi maapinnal või veelainete kohal sõltub tekitatud õhkpadja kõrgusest.

Hõljuk

Amfiibhõlkjuki käituriteks on aerodünaamilise rõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga veopropeller. Rõnga külge, veopropelleri taha, kinnitatakse roolid - püstrool, vajadusel ka rõhtrool (diferendi reguleerimiseks). Jäikade piiretega hõljuki, mis saab liikuda ainult veepinna kohal, on käituriks sõukruvi või jugakäitur.

Hõljuki idee esitas rootsi filosoof E.Swedenborg (1688-1772) 1716. aastal. 1897 aastal ehitati Prantsusmaal esimene hõljuk – kaater AVION-3. 1916 valmis Austrias hõljuk - torpeedokaater. 1959. aastal ületas Inglise kanali esmakordselt Suurbritannia hõljuk HOVERCRAFT.

Nüüdisaejal kasutatakse hõljukeid paljudes maailma riikides reisijate ja sõidukite veoks lühikestel kiirliinindel, sõjanduses dessant- ja luureoperatsioonidel ja torpeedokaatritena, samuti ka piirivalve kaatritena.

Autor: Jüri Kask

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.