Erinevus lehekülje "Hülgepaat" redaktsioonide vahel
(New page: '''hülgepaat''' (/hülgejulla) - harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas 4...8 hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toi...) |
P (2 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Hülgepaat''', ka '''hülgejulla''' on harilikult [[klinkerplangutus]]ega, kõrge [[parras|parda]] ja laia põhjaga kerge [[paat]], mis mahutas neli kuni kaheksa hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat [[puri|purjega]] kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas üks või kaks 3,5 meetrit pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli kaks kiilu (umbes 20 cm vahega), mille peale löödi jalased. 1920-1930ndail hakati hülgepüügil kasutama [[kajut]]iga mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{Mereleksikon}} | |
| + | |||
| + | [[Kategooria:Paaditüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:22
Hülgepaat, ka hülgejulla on harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mis mahutas neli kuni kaheksa hülgekütti, kellele lisaks pidi paat mahutama jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud. Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat purjega kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna, selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti ranniku lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügilaona ja sellega kaasas üks või kaks 3,5 meetrit pikka väikepaati, milega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli kaks kiilu (umbes 20 cm vahega), mille peale löödi jalased. 1920-1930ndail hakati hülgepüügil kasutama kajutiga mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
