Erinevus lehekülje "Hoovus" redaktsioonide vahel
(New page: '''Hoovus''', ka merehoovus, merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine maailmameres. Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjusi, nad avaldavad suurt mõju merevee temper...) |
(toim) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Hoovus''', ka merehoovus | + | '''Hoovus''', ka '''merehoovus''' on merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine [[maailmameri|maailmameres]]. |
| + | |||
| + | Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjusi, need avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Hoovused mõjutavad [[kliima]]t, bioloogilisi protsesse ja inimtegevust. | ||
| + | |||
| + | '''Kestuselt''' jaotuvad hoovused | ||
| + | *alalisteks (nt. [[passaattuul]]te põhjustatud [[Golfi hoovus]]) | ||
| + | *perioodilisteks (nt. [[mussoontuul]]te põhjustatud hoovused [[India ookean]]is) ja | ||
| + | *ajutisteks (nt. kompensatsioonihoovused, mis korvavad äravoolu). | ||
| + | |||
| + | '''Sügavuse järgi''' eristatakse | ||
| + | *pinna-, | ||
| + | *süvavee- ja | ||
| + | *põhjahoovusi. | ||
| + | |||
| + | '''Asendilt [[manner|mandrite]] suhtes''' jagunevad hoovused | ||
| + | *avamere- ([[ookean]]i-) ja | ||
| + | *rannahoovusteks. | ||
| + | |||
| + | '''Kinnistes hoovustes''' toimub merevee tsirkulatsioon (nt. tsüklon- ja antitsüklonhoovused), | ||
| + | '''lahtised hoovused''' viivad veemasse ühest kliimavöötmest teise ja avaldavad eriti suurt mõju Maa kliimale (nt Golfi hoovus). | ||
| + | |||
| + | '''Tegevuspiirkonna järgi''' jagunevad hoovused | ||
| + | *troopilisteks, | ||
| + | *parasvöötme- ja | ||
| + | *kõrglaiuselisteks. | ||
| + | |||
| + | '''Veemasside füüsikaliste omaduste järgi''' jaotuvad hoovused | ||
| + | *soojadeks (Kurošio hoovus), | ||
| + | *mõõdukateks, | ||
| + | *külmadeks (Labradori hoovus), | ||
| + | *soolasteks, | ||
| + | *neutraalseteks ja | ||
| + | *mageveelisteks. | ||
| + | |||
| + | '''Tekkepõhjuse poolest''' on hoovused | ||
| + | *friktsioonilised (hõõrdelised) või | ||
| + | *gravitatsioonilised. | ||
| + | |||
| + | Friktsiooniliste hoovuste hulka kuuluvad lühiajaliste tuulte toimel tekkinud | ||
| + | *tuulehoovused ja | ||
| + | *alaliste või perioodiliste pikaajaliste tuulte toimel tekkinud triivhoovused. | ||
| + | |||
| + | Gravitatsioonhoovusi kutsuvad esile mere eri osades olevad erisugune õhurõhk, merevee soolsus jms. tegurid. Nende hulka kuuluvad | ||
| + | *äravoolu-, | ||
| + | *tihedus-, | ||
| + | *loodete- (tõusu-mõõna), | ||
| + | *gradient- jt. hoovused. | ||
| + | |||
| + | Maa pöörlemise mõjul kaldub veemasside liikumine kõrvale: põhjapoolkera ookeanides kellaosuti liikumise, lõunapoolkeral vastupidises suunas. Meredes on hoovuste suund peamiselt [[tsüklon]]ite tõttu üldise liikumise suunale vastupidine. | ||
| + | |||
| + | Hoovusi õpitakse tundma [[navigatsioon]]imeetodeid rakendades, [[pudelpost]]i jt. triivivate esemete (nt. [[poi]]de, puutüvede, jää) teed jälgides, [[uurimislaev]]adelt merre lastud [[hüdrograafia]]seadmeid (hüdromeetrilist tiivikut jm.) kasutades. Hoovust iseloomustavad kiirus ja suund, ristlõike pindala, vooluhulk, edasikantava vee füüsikalised ja keemilised omadused, temperatuur (soe, külm) jt. näitajad. Uurimuste põhjal koostatakse hoovuste kaardid ja hoovuste atlased, kus iga maailmamere pindalaühiku kohta on toodud kas hoovuse keskmise kiiruse vektorid või keskmise kiiruse korduvus iga 8 pearumbi kohta (nn. hoovuste roos) iga kuu või aastaaja jaoks. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:???]] | ||
Redaktsioon: 8. jaanuar 2013, kell 01:48
Hoovus, ka merehoovus on merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine maailmameres.
Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjusi, need avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Hoovused mõjutavad kliimat, bioloogilisi protsesse ja inimtegevust.
Kestuselt jaotuvad hoovused
- alalisteks (nt. passaattuulte põhjustatud Golfi hoovus)
- perioodilisteks (nt. mussoontuulte põhjustatud hoovused India ookeanis) ja
- ajutisteks (nt. kompensatsioonihoovused, mis korvavad äravoolu).
Sügavuse järgi eristatakse
- pinna-,
- süvavee- ja
- põhjahoovusi.
Asendilt mandrite suhtes jagunevad hoovused
- avamere- (ookeani-) ja
- rannahoovusteks.
Kinnistes hoovustes toimub merevee tsirkulatsioon (nt. tsüklon- ja antitsüklonhoovused), lahtised hoovused viivad veemasse ühest kliimavöötmest teise ja avaldavad eriti suurt mõju Maa kliimale (nt Golfi hoovus).
Tegevuspiirkonna järgi jagunevad hoovused
- troopilisteks,
- parasvöötme- ja
- kõrglaiuselisteks.
Veemasside füüsikaliste omaduste järgi jaotuvad hoovused
- soojadeks (Kurošio hoovus),
- mõõdukateks,
- külmadeks (Labradori hoovus),
- soolasteks,
- neutraalseteks ja
- mageveelisteks.
Tekkepõhjuse poolest on hoovused
- friktsioonilised (hõõrdelised) või
- gravitatsioonilised.
Friktsiooniliste hoovuste hulka kuuluvad lühiajaliste tuulte toimel tekkinud
- tuulehoovused ja
- alaliste või perioodiliste pikaajaliste tuulte toimel tekkinud triivhoovused.
Gravitatsioonhoovusi kutsuvad esile mere eri osades olevad erisugune õhurõhk, merevee soolsus jms. tegurid. Nende hulka kuuluvad
- äravoolu-,
- tihedus-,
- loodete- (tõusu-mõõna),
- gradient- jt. hoovused.
Maa pöörlemise mõjul kaldub veemasside liikumine kõrvale: põhjapoolkera ookeanides kellaosuti liikumise, lõunapoolkeral vastupidises suunas. Meredes on hoovuste suund peamiselt tsüklonite tõttu üldise liikumise suunale vastupidine.
Hoovusi õpitakse tundma navigatsioonimeetodeid rakendades, pudelposti jt. triivivate esemete (nt. poide, puutüvede, jää) teed jälgides, uurimislaevadelt merre lastud hüdrograafiaseadmeid (hüdromeetrilist tiivikut jm.) kasutades. Hoovust iseloomustavad kiirus ja suund, ristlõike pindala, vooluhulk, edasikantava vee füüsikalised ja keemilised omadused, temperatuur (soe, külm) jt. näitajad. Uurimuste põhjal koostatakse hoovuste kaardid ja hoovuste atlased, kus iga maailmamere pindalaühiku kohta on toodud kas hoovuse keskmise kiiruse vektorid või keskmise kiiruse korduvus iga 8 pearumbi kohta (nn. hoovuste roos) iga kuu või aastaaja jaoks.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
