Erinevus lehekülje "ILMATAR" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt = ILMATAR.jpg | Pildiallkiri = ILMATAR (1920-1942 | Nimi = SOFIA (1857-1920)<br>'''ILMATAR'''(1920-1942)<br>PLJUSSA (1942-1946)<br> SOFIA (1946-195?) | IMO...')
 
 
2. rida: 2. rida:
 
{{Laeva andmed
 
{{Laeva andmed
 
| Pilt = ILMATAR.jpg
 
| Pilt = ILMATAR.jpg
| Pildiallkiri = ILMATAR (1920-1942
+
| Pildiallkiri = ILMATAR (1920-1942)
 
| Nimi = SOFIA (1857-1920)<br>'''ILMATAR'''(1920-1942)<br>PLJUSSA (1942-1946)<br> SOFIA (1946-195?)
 
| Nimi = SOFIA (1857-1920)<br>'''ILMATAR'''(1920-1942)<br>PLJUSSA (1942-1946)<br> SOFIA (1946-195?)
 
| IMO number =
 
| IMO number =

Viimane redaktsioon: 13. detsember 2022, kell 09:13

Laeva andmed
ILMATAR (1920-1942)
ILMATAR (1920-1942)
Nimi: SOFIA (1857-1920)
ILMATAR(1920-1942)
PLJUSSA (1942-1946)
SOFIA (1946-195?)
Ehitusaasta: 1857
Ehituskoht: Eesti, Narva
Maksimaalne pikkus: 36,8 m
Maksimaalne laius: 6,5 m
Süvis: 1,65 m
Mass-veeväljasurve: 230 t
Kiirus: 9 sõlme
Sõidukaugus: 250 meremiili
Peamasin: kompaundaurumasin, 200 hj
Käiturid: 2 sõukruvi
Kütusetankid: 50 ruumimeetrit puid
Laevapere: 25

Ajalugu

  • Laev ehitati 1857. aastal Narva jõel puitkerega, mis 1868. aastal asendati raudkerega. Esimeseks nimeks sai laev SOFIA. Oma 230-tonnise veeväljasurvega oli see I maailmasõja ja Vabadussõja ajal suurim sõjalaev Peipsi järvel. Laeva mõõtmed olid 36,8 x 6,5 x 1,65 meetrit, jõuseadmeiks oli 200 hj kompaundaurumasin, mis kahe sõuratta abil andis talle kiiruseks 9 sõlme (ligi 17 km/h). Laeva katel töötas puuküttel. Pardale sai võtta 50 ruumimeetrit puid ja selle puuriida ärapõletamisel sai läbi sõita 250 meremiili (umbes 460 km).
  • SOFIA mobiliseeriti I maailmasõja algusest ja ta sai relvastuseks kaks 75 mm kahurit. Koos suurtükimeeskondadega kasvas laevapere 25-liikmeliseks, millest 3 olid ohvitserid.
  • 20. mail 1919. aastal oli SOFIA Raskopellis. Raskopelli baasi ründamisel süütasid venelased laeva pardal olevad küttepuud põlema ning põhjas olevad kingstonid avati. Laev tõsteti vene valgete poolt põhjast, toodi hiljem Tartusse ja sai 1920. aasta 20. septembril uueks nimeks ILMATAR. Laev oli kaubandus-tööstusministeeriumi kasutuses, kust 1937. aastal võeti Peipsi laevastiku divisjoni reservi. Laevale tehti kapitaalremont. Okupeeritud Eestis võeti ILMATAR 1941. aasta talvel Dzeržinski-nimelise Kõrgema Mereväeinseneride Kooli õppedivisjoni. 22. märtsist sai ta uueks nimeks PLJUSSA. Saksa-Vene sõja ajal arvati PLJUSSA Peipsi flotilli ja sai relvastuseks kaks 45 mm kahurit. PLJUSSA osales järgnevas sõjategevuses Peipsil, kuni uputati juuli lõpul Rannapungerjas. Saksa okupatsiooni ajal tõsteti PLJUSSA põhjast ja võeti kasutusele, kuni ta 1944. aasta augustis uputati vene lennuväe poolt Emajõel.
  • 1946. aastal tõsteti ta põhjast ja seadmestati praamiks. Laev sai uueks nimeks SOFIA. 1948. aastal anti ta Pihkvasse, kus 1950. aastate keskel lammutati vanarauaks.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.