Erinevus lehekülje "Jäämägi" redaktsioonide vahel
(New page: '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõr...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. | + | '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavadm on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.a hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic [tajt`änik]. Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, nt hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 15:04
jäämägi - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70m). Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavadm on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912.a hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic [tajt`änik]. Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, nt hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, 1996
