Erinevus lehekülje "Jäämägi" redaktsioonide vahel
(New page: '''jäämägi''' - mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõr...) |
P (3 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Jäämägi''' on mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100 m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70 m). |
| + | |||
| + | Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli. | ||
| + | |||
| + | Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini. | ||
| + | |||
| + | Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavad on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912. aastal hukkus pärast jäämäega kokkupõrget [[reisilaev]] [[Titanic]]. | ||
| + | |||
| + | Eestis on jäämägesid esinenud [[rüsijää]]mägedena, näiteks hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine [[madal]]ale kinnijäänud jäätükkide otsa. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | [[ | + | [[Kategooria:Jää]] |
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:27
Jäämägi on mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäätükk, mis ujub meres või on kinni jäänud merepõhja. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika (jäämäe veepealne kõrgus kohati kuni 100 m), Gröönimaa ja Kanada Arktika saarestiku jääliustikest (kõrgusega kuni 70 m).
Veepinna kohal on 11-12% jäämäe massist. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu muutub ka jäämäe raskuskese ning jäämägi võib pöörduda aeg-ajalt kummuli.
Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labradori hoovus jäämäed lõunasse 40°-50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid enim veebruarist oktoobrini.
Et jäämäed on pimedas ja halva nähtavusega raskesti märgatavad on nad ohtlikud laevaliiklusele. 1912. aastal hukkus pärast jäämäega kokkupõrget reisilaev Titanic.
Eestis on jäämägesid esinenud rüsijäämägedena, näiteks hiliskevadel Peipsi põhjaosas, kus nende tekke põhjuseks on tuule mõjul liikuva jää kuhjumine madalale kinnijäänud jäätükkide otsa.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
