Erinevus lehekülje "Käsiõng" redaktsioonide vahel
(New page: '''käsiõng''' - õngpüünis, mille abil 1-2 õngekonksuga püüab kala üks isik. Tuntuim on ujukõng, mis koosneb rullita ridvast, (tavaliselt tamiilist) õngenöörist, ujukist, rasku...) |
P (2 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Käsiõng''' on õngpüünis, mille abil 1-2 õngekonksuga püüab kala üks isik. Tuntuim on ujukõng, mis koosneb rullita ridvast, (tavaliselt tamiilist) õngenöörist, ujukist, raskustest ja ühest söödaga õngekonksust. Sarnane on lendõng, kuid puudub ujuk ja raskus. Lääne- ja Loode-Eesti rannavetes püüti turska söödaga käsiõnge abil, kusjuures õngenöör keriti pöörale. Eriliik oli seal ikketaoline paarisõng, mida kasutatakse ka Peipsil. Söödaga käsiõngi liigutati vees kuni kala otsa hakkas. Röövkala ligimeelitamiseks kasutati metallist kalajäljendit. Eestis oli käsiõng levinud eriti läänerannikul, kus peamiselt püüti turska. Söödata käsiõnge eriliik on lant, täiustatuna [[spinning]]. Sisevetel tuntakse sikuskat ja lutsumända. Murretes: paarisõng - ''käekook, käsikook, tursalüsi, parlanks''; käsiõng läänerannikul - ''plitka, pilka, lipka''. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| + | |||
| + | [[Kategooria:Püügivahendid]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:38
Käsiõng on õngpüünis, mille abil 1-2 õngekonksuga püüab kala üks isik. Tuntuim on ujukõng, mis koosneb rullita ridvast, (tavaliselt tamiilist) õngenöörist, ujukist, raskustest ja ühest söödaga õngekonksust. Sarnane on lendõng, kuid puudub ujuk ja raskus. Lääne- ja Loode-Eesti rannavetes püüti turska söödaga käsiõnge abil, kusjuures õngenöör keriti pöörale. Eriliik oli seal ikketaoline paarisõng, mida kasutatakse ka Peipsil. Söödaga käsiõngi liigutati vees kuni kala otsa hakkas. Röövkala ligimeelitamiseks kasutati metallist kalajäljendit. Eestis oli käsiõng levinud eriti läänerannikul, kus peamiselt püüti turska. Söödata käsiõnge eriliik on lant, täiustatuna spinning. Sisevetel tuntakse sikuskat ja lutsumända. Murretes: paarisõng - käekook, käsikook, tursalüsi, parlanks; käsiõng läänerannikul - plitka, pilka, lipka.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
