Käsiõng

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 1. aprill 2010, kell 11:16 kasutajalt Enn Oja (arutelu) (New page: '''käsiõng''' - õngpüünis, mille abil 1-2 õngekonksuga püüab kala üks isik. Tuntuim on ujukõng, mis koosneb rullita ridvast, (tavaliselt tamiilist) õngenöörist, ujukist, rasku...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

käsiõng - õngpüünis, mille abil 1-2 õngekonksuga püüab kala üks isik. Tuntuim on ujukõng, mis koosneb rullita ridvast, (tavaliselt tamiilist) õngenöörist, ujukist, raskustest ja ühest söödaga õngekonksust. Sarnane on lendõng, kuid puudub ujuk ja raskus. Lääne- ja Loode-Eesti rannavetes püüti turska söödaga käsiõnge abil, kusjuures õngenöör keriti pöörale. Eriliik oli seal ikketaoline paarisõng, mida kasutatakse ka Peipsil. Söödaga käsiõngi liigutati vees kuni kala otsa hakkas. Röövkala ligimeelitamiseks kasutati metallist kalajäljendit. Eestis oli käsiõng levinud eriti läänerannikul, kus peamiselt püüti turska. Söödata käsiõnge eriliik on lant, täiustatuna spinning. Sisevetel tuntakse sikuskat ja lutsumända. Murretes: paarisõng - käekook, käsikook, tursalüsi, parlanks; käsiõng läänerannikul - plitka, pilka, lipka.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996