Erinevus lehekülje "Kaar" redaktsioonide vahel
(New page: '''Kaar''' on '''1.''' puidust või metallist ribi (tala), mille külge on kinnitatud pardapannul (plangutus). Puitlaeva kaar koosneb mitmest otsakuti ühendatud osast. Kiilu ja kiilso...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Kaar''' on | + | '''Kaar''' on: |
| + | #puidust või metallist ribi (tala), mille külge on kinnitatud [[parras|parda]][[pannul]] (puitlaeval [[plangutus]]). Puitlaeva kaar koosneb mitmest otsakuti ühendatud osast. [[Kiil]]u ja [[kiilson]]i vahel risti paiknev osa on floortimber, selle pikenduseks on kaare jätkud. Kõige ülemist jätku nimetatakse topptimbriks (ka topp-puuks). Läbi [[sandek|sandeki]] ulatuv topptimbri osa moodustab [[umbreeling]]u titsi. Topeltkaar koosneb kahest külgnevast kaarest, mille jätkud paiknevad malekorras. [[Laevakere]] keskosas, kus pardad on rööpsed, kasutatakse kiilu ja väliskestaga risti olevaid sirgkaari. Laeva otstes paiknevad väliskestaga risti ja kiiluga nurgi asetsevad kant- ehk kontkaared. Teraslaeva kaared paiknevad laevakere risttasandites põhja ja [[tekk|teki]] vahel. Koos [[piim]]ide ja [[floor]]idega moodustavad nad kaareraame, mis annavad laevakerele põiktugevuse. Tugevaid, keevitatud T-taladest kaari nimetatakse raamkaarteks. | ||
| + | #laeva ristlõike kujutis [[teoreetiline joonis|teoreetilisel joonisel]] (teoreetiline kaar) või konstruktsioonijoonisel (konstruktiivne kaar). Teoreetilised kaared saadakse laevakere välispinna lõikamisel üksteisest teoreetilise [[kaaresamm]]u kaugusel paiknevate põiktasanditega. Laeva pikkuse keskelt tehtud ristlõiget nimetatakse [[keskkaar]]eks ehk miidliks. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Redaktsioon: 21. jaanuar 2013, kell 16:22
Kaar on:
- puidust või metallist ribi (tala), mille külge on kinnitatud pardapannul (puitlaeval plangutus). Puitlaeva kaar koosneb mitmest otsakuti ühendatud osast. Kiilu ja kiilsoni vahel risti paiknev osa on floortimber, selle pikenduseks on kaare jätkud. Kõige ülemist jätku nimetatakse topptimbriks (ka topp-puuks). Läbi sandeki ulatuv topptimbri osa moodustab umbreelingu titsi. Topeltkaar koosneb kahest külgnevast kaarest, mille jätkud paiknevad malekorras. Laevakere keskosas, kus pardad on rööpsed, kasutatakse kiilu ja väliskestaga risti olevaid sirgkaari. Laeva otstes paiknevad väliskestaga risti ja kiiluga nurgi asetsevad kant- ehk kontkaared. Teraslaeva kaared paiknevad laevakere risttasandites põhja ja teki vahel. Koos piimide ja flooridega moodustavad nad kaareraame, mis annavad laevakerele põiktugevuse. Tugevaid, keevitatud T-taladest kaari nimetatakse raamkaarteks.
- laeva ristlõike kujutis teoreetilisel joonisel (teoreetiline kaar) või konstruktsioonijoonisel (konstruktiivne kaar). Teoreetilised kaared saadakse laevakere välispinna lõikamisel üksteisest teoreetilise kaaresammu kaugusel paiknevate põiktasanditega. Laeva pikkuse keskelt tehtud ristlõiget nimetatakse keskkaareks ehk miidliks.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
