Erinevus lehekülje "Keskmine kalapüügilaev" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
 
(ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''keskmine kalapüügilaev''' - 1950-1960ndail levinud heade mereomadustega keskmise suurusega ookeanitraallaev, sama klassi laevad on mõningates piirkondades eelistatuimad tänaseni. Keskmised kalapüügilaevad püüavad traal- ja seinnootadega, samuti triivvõrkudega. Eestis tuntud venekeelse lühendiga SRT - ''srednij rõbolovnõj trauler'' - keskmine kalapüügitraaler. Esimesed SRT-tüüpi laevad ehitati SDV-s 1950.a, neid kasutati 1950ndatel Põhja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel. 1957.a ilmusid SRTR-tüüpi (''srednij rõbolovnõj trauler'' - refrižeratornõj) kalapüügilaevad, mis olid SRT-de edasiarendus, eriti jahutatavate (-2°) lastiruumide poolest. 1962.a ehitati esimene SRTM (''srednij rõbolovnõj trauler''  - ''morozilnõj''), millel olid juba külmutusseadmed. Vanadel SRT-del oli DW 430t ja peamasina võimsus 221kW, SRTM-il vastavalt 900t ja 853kW. Nendega püütakse Atlandil sein- ja traalnootadega kala ja krevette.  
+
'''Keskmine kalapüügilaev''' on 1950-1960ndail aastail levinud heade mereomadustega keskmise suurusega ookeanitraallaev, sama klassi [[laev]]ad on mõnes piirkonnas eelistatuimad tänaseni.
  
Autor: Enn Oja
+
Keskmised kalapüügilaevad püüavad [[traal]]- ja seinnootadega, samuti triivvõrkudega. Eestis olid need tuntud venekeelse lühendiga '''SRT''' - ''sredni rõbolovnõi trauler'' - keskmine kalapüügitraaler. Esimesed SRT-tüüpi laevad ehitati Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1950. aastal, neid kasutati 1950ndail aastail Põhja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel.
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
1957. aastal ilmusid '''SRTR'''-tüüpi (''sredni rõbolovnõi trauler, refrižeratornõi'') kalapüügilaevad, mis olid SRT-de edasiarendus, eriti kuni -2°ni jahutatavate [[lastiruum]]ide poolest.
  
<gallery>
+
1962. aastal ehitati esimene '''SRTM''' (''sredni rõbolovnõi trauler, morozilnõi''), millel olid juba külmutusseadmed. Vanadel SRT-del oli kandevõime 430 t ja peamasina võimsus 221 kW, SRTM-il vastavalt 900 t ja 853 kW. Nendega püütakse Atlandil sein- ja traalnootadega kala ja krevette.  
pilt:keskmine kpl1.jpg|Kala pardaletõste SRT-l.
+
 
pilt:keskmine kpl2.jpg
+
{{mereleksikon}}
pilt:keskmine kpl3.gif|SRTM
+
 
pilt:keskmine kpl4.jpg|SRTR
+
[[Kategooria:Kalalaevade tüübid]]
pilt:keskmine kpl5.jpg|Nüüdisaegne keskmine kalatraaler
 
pilt:keskmine kpl6.jpg|Traal keskmise kalatraaleri tekil
 
</gallery>
 

Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 16:20

Keskmine kalapüügilaev on 1950-1960ndail aastail levinud heade mereomadustega keskmise suurusega ookeanitraallaev, sama klassi laevad on mõnes piirkonnas eelistatuimad tänaseni.

Keskmised kalapüügilaevad püüavad traal- ja seinnootadega, samuti triivvõrkudega. Eestis olid need tuntud venekeelse lühendiga SRT - sredni rõbolovnõi trauler - keskmine kalapüügitraaler. Esimesed SRT-tüüpi laevad ehitati Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1950. aastal, neid kasutati 1950ndail aastail Põhja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel.

1957. aastal ilmusid SRTR-tüüpi (sredni rõbolovnõi trauler, refrižeratornõi) kalapüügilaevad, mis olid SRT-de edasiarendus, eriti kuni -2°ni jahutatavate lastiruumide poolest.

1962. aastal ehitati esimene SRTM (sredni rõbolovnõi trauler, morozilnõi), millel olid juba külmutusseadmed. Vanadel SRT-del oli kandevõime 430 t ja peamasina võimsus 221 kW, SRTM-il vastavalt 900 t ja 853 kW. Nendega püütakse Atlandil sein- ja traalnootadega kala ja krevette.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.