Erinevus lehekülje "Keskmine kalapüügilaev" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
[[Kategooria:Kalalaevade tüübid]] | [[Kategooria:Kalalaevade tüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 16:20
Keskmine kalapüügilaev on 1950-1960ndail aastail levinud heade mereomadustega keskmise suurusega ookeanitraallaev, sama klassi laevad on mõnes piirkonnas eelistatuimad tänaseni.
Keskmised kalapüügilaevad püüavad traal- ja seinnootadega, samuti triivvõrkudega. Eestis olid need tuntud venekeelse lühendiga SRT - sredni rõbolovnõi trauler - keskmine kalapüügitraaler. Esimesed SRT-tüüpi laevad ehitati Saksa Demokraatlikus Vabariigis 1950. aastal, neid kasutati 1950ndail aastail Põhja-Atlandil triivvõrkudega heeringapüügiks, 1960-1970ndatel püüdsid Eesti SRT-d valdavalt Põhjamerel ja Norra merel.
1957. aastal ilmusid SRTR-tüüpi (sredni rõbolovnõi trauler, refrižeratornõi) kalapüügilaevad, mis olid SRT-de edasiarendus, eriti kuni -2°ni jahutatavate lastiruumide poolest.
1962. aastal ehitati esimene SRTM (sredni rõbolovnõi trauler, morozilnõi), millel olid juba külmutusseadmed. Vanadel SRT-del oli kandevõime 430 t ja peamasina võimsus 221 kW, SRTM-il vastavalt 900 t ja 853 kW. Nendega püütakse Atlandil sein- ja traalnootadega kala ja krevette.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
