Erinevus lehekülje "Kiilu alt läbitõmbamine" redaktsioonide vahel
(New page: '''kiilu alt läbitõmbamine''' holl ''kielhalen'', sks ''kielholen'' - julm madruste karistamisviis 16.-19. sajandil, esmalt mainitud 1560.a Hollandi laevakorramäärustikus. See määrat...) |
(toim) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Kiilu alt läbitõmbamine''' (hollandi ''kielhalen'', saksa ''kielholen'') on julm [[madrus]]te karistamisviis 16.-19. sajandil, mida on esmalt mainitud 1560. aastal Hollandi [[laev]]akorramäärustikus. See määrati [[kapten]]ile või ohvitserile vastuhakkamise või nende löömise eest. Karistatav seoti laeva [[kiil]]u alla lastud [[liin]]i külge, mille otsad käisid läbi [[grootmast]]i [[raa]] nokkadel asuvatest [[plokk]]idest. Üht liiniotsa tõmmates ja teist järele andes veeti karistatav vastavalt süüteo suurusele kas aeglasemalt või kiiremini kuni kolm korda kiilu alt läbi. Tulemuseks võis olla uppumissurm või laevanaelte või [[laevakere]]le kinnitunud merekarpide poolmete tekitatud vigastused. Mõnikord tõmmati kiilu alt läbi ka esmakordselt ekvaatorit ületavaid noori meremehi ([[henseldamine]]). |
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | + | [[Kategooria:Merekultuur]] | |
| − | |||
| − | [[ | ||
Redaktsioon: 3. jaanuar 2014, kell 17:26
Kiilu alt läbitõmbamine (hollandi kielhalen, saksa kielholen) on julm madruste karistamisviis 16.-19. sajandil, mida on esmalt mainitud 1560. aastal Hollandi laevakorramäärustikus. See määrati kaptenile või ohvitserile vastuhakkamise või nende löömise eest. Karistatav seoti laeva kiilu alla lastud liini külge, mille otsad käisid läbi grootmasti raa nokkadel asuvatest plokkidest. Üht liiniotsa tõmmates ja teist järele andes veeti karistatav vastavalt süüteo suurusele kas aeglasemalt või kiiremini kuni kolm korda kiilu alt läbi. Tulemuseks võis olla uppumissurm või laevanaelte või laevakerele kinnitunud merekarpide poolmete tekitatud vigastused. Mõnikord tõmmati kiilu alt läbi ka esmakordselt ekvaatorit ületavaid noori meremehi (henseldamine).
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
