Kontradmiral
| Kontradmiral | |
|---|---|
 Kontradmirali auastme eraldusmärk | |
| Ingliskeelne vaste: | Rear Admiral |
| NATO kood: | OF-7 |
| Lühend: | k-adm |
| Ingliskeelne lühend: | RADM |
| Maaväe vastav auaste: | kindralmajor |
| Eesti mereväe auastmed | |
| Kõrgemad ohvitserid | |
| Admiral | |
| Viitseadmiral | |
| Kontradmiral | |
| Kommodoor | |
| Vanemohvitserid | |
| Mereväekapten | |
| Kaptenleitnant | |
| Kaptenmajor | |
| Nooremohvitserid | |
| Vanemleitnant | |
| Leitnant | |
| Nooremleitnant | |
| Lipnik | |
| Vanemallohvitserid | |
| Ülemveebel | |
| Staabiveebel | |
| Vanemveebel | |
| Veebel | |
| Nooremveebel | |
| Nooremallohvitserid | |
| Vanemmaat | |
| Maat | |
| Nooremmaat | |
| Madrused | |
| Vanemmadrus | |
| Madrus | |
Kontradmiral on Eesti ja paljude teiste maade merevägede auaste.
Eesti Vabariigi kaitsejõududes on kontradmirali auastet omanud kolm isikut. Neist Johan Pitka ja Herman Alexander Eduard parun von Salza esimese iseseisvusperioodi ajal ja Tarmo Kõuts peale iseseisvuse taastamist ning enne viitseadmiraliks ülendamist. Kontradmiral oli Eesti mereväes enne Teist maailmasõda kõrgeim koosseisuline auaste (algselt oli kasutusel nimetus aseadmiral, kuid nimetati 1922. aastal ümber kontradmiraliks).
Johan Pitka
21. septembril 1919 sai mereväekapten Johan Pitka aseadmirali auastme - auaste nimetati 1922. aastal ümber kontradmiraliks.
Herman Alexander Eduard parun von Salza
24. veebruaril 1928 ülendati Eesti merejõudude juhataja mereväekapten Herman Alexander Eduard parun von Salza kontradmiraliks.
Tarmo Kõuts
19. juunil 1998 kirjutas president Lennart Meri alla käskkirjale, millega andis Eesti piirivalve ülemale Tarmo Kõutsile kontradmirali sõjaväelise auastme.[1] 2002. aastal ülendati Tarmo Kõuts viitseadmiraliks.
Viited
- ↑ Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi Presidendi 19. juuni 1998. a käskkiri nr 38 – RT I 1998, 58, 918.
