Erinevus lehekülje "Kuivendussüsteem" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Kuivendussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille otstarve on pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri, laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tulemusel erinevate [[laevaruum]]ide ([[laadruum]]id, [[masinaruum]], [[võllitunnel]] jms.) | + | '''Kuivendussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille otstarve on pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri, [[laevakere]] ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tulemusel erinevate [[laevaruum]]ide ([[laadruum]]id, [[masinaruum]], [[võllitunnel]] jms.) [[pilss]]idesse koguneva vee eemaldamine [[parras|parda]] taha, kaldamahutitesse või pilsivee kogumispargasele. |
[[Pilt:KS.png|thumb|right|Kuivendussüsteem]] | [[Pilt:KS.png|thumb|right|Kuivendussüsteem]] | ||
| − | Kuivendussüsteem koosneb magistraaltorudest, harutorustikest, pumpadest, klapikarpidest, klappidest, mõõte- ja automaatikaseadmetest. Vee ülevoolu vältimiseks ühest laevaruumist teise on kuivendussüsteemi | + | Kuivendussüsteem koosneb magistraaltorudest, harutorustikest, pumpadest, klapikarpidest, klappidest, mõõte- ja automaatikaseadmetest. Vee ülevoolu vältimiseks ühest laevaruumist teise on kuivendussüsteemi kõigis klapikarpides tagasilöögiklapid. Süsteemi harutorustike veevõtuotsad on viidud pilsikaevudesse. |
Kuivenduspumpadena kasutatakse hea imemisvõimega tsntrifugaalpumpi. | Kuivenduspumpadena kasutatakse hea imemisvõimega tsntrifugaalpumpi. | ||
| − | Masinaruumide, võllitunneli ja teiste laevaruumide pilssides naftaprodukte sisaldava vee käitlemine toimub muust kuivendussüsteemist eraldatud süsteemiga. | + | Masinaruumide, võllitunneli ja teiste laevaruumide pilssides naftaprodukte sisaldava vee käitlemine toimub muust kuivendussüsteemist eraldatud süsteemiga. Sel eesmärgil on paigaldatud eraldi naftase pilsivee pump, pilsivee separaator ja automaatikaseade, mis analüüsib naftaproduktide kontsentratsiooni pumbatavas vees. Sõltuvalt analüüsi tulemustest juhitakse see parda taha või pilsivee kogumistanki. |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | + | Masinaruumi avariikuivenduseks peab üks pilsikaevudest olema vahetult ühendatav kuivenduspumbaga läbi normaalselt suletud ja plommitud tagasilöögiklapi. | |
| − | + | Pilsiveepumbana kasutatakse üldjuhul ekstsentrikkruvipumpi, mis võimaldavad pumbata abrasiivsete, suure viskoossusega jm. erinevate lisanditega vedelikke. | |
| + | |||
| + | Kuivendussüsteemid võivad olla autonoomsed (igal veetihedal laevaruumil on eraldi süsteem) või kesksed (kuivenduspumbad ja klapikarbid on masinaruumis). | ||
| + | |||
| + | Kuivendussüsteemiga opereerimine (klappide avamine ja sulgemine, pumpade käivitamine ja seiskamine, nivoo jälgimine) toimub nüüdisaegsetes laevades kaugjuhtimisel [[masina kontrollruum]]ist või masinaruumis paiknevast juhtpuldist, vanemates laevades ka käsitsi. | ||
| + | |||
| + | Avariisiolukorras on võimalik naftase vee parda taha pumpamine ka kõigist naftase vee pilsikaevudest kuivenduspumbaga või ballastpumbaga. Süsteemide ühendamiseks on paigaldatud normaalselt suletud ja plommitud tagasilöögiklapid. | ||
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
=Allikad= | =Allikad= | ||
| − | Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3 | + | [[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3 |
[[Kategooria: Laevasüsteemid]] | [[Kategooria: Laevasüsteemid]] | ||
Viimane redaktsioon: 24. veebruar 2016, kell 01:54
Kuivendussüsteem on laeva üldsüsteem, mille otstarve on pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri, laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tulemusel erinevate laevaruumide (laadruumid, masinaruum, võllitunnel jms.) pilssidesse koguneva vee eemaldamine parda taha, kaldamahutitesse või pilsivee kogumispargasele.
Kuivendussüsteem koosneb magistraaltorudest, harutorustikest, pumpadest, klapikarpidest, klappidest, mõõte- ja automaatikaseadmetest. Vee ülevoolu vältimiseks ühest laevaruumist teise on kuivendussüsteemi kõigis klapikarpides tagasilöögiklapid. Süsteemi harutorustike veevõtuotsad on viidud pilsikaevudesse. Kuivenduspumpadena kasutatakse hea imemisvõimega tsntrifugaalpumpi.
Masinaruumide, võllitunneli ja teiste laevaruumide pilssides naftaprodukte sisaldava vee käitlemine toimub muust kuivendussüsteemist eraldatud süsteemiga. Sel eesmärgil on paigaldatud eraldi naftase pilsivee pump, pilsivee separaator ja automaatikaseade, mis analüüsib naftaproduktide kontsentratsiooni pumbatavas vees. Sõltuvalt analüüsi tulemustest juhitakse see parda taha või pilsivee kogumistanki.
Masinaruumi avariikuivenduseks peab üks pilsikaevudest olema vahetult ühendatav kuivenduspumbaga läbi normaalselt suletud ja plommitud tagasilöögiklapi.
Pilsiveepumbana kasutatakse üldjuhul ekstsentrikkruvipumpi, mis võimaldavad pumbata abrasiivsete, suure viskoossusega jm. erinevate lisanditega vedelikke.
Kuivendussüsteemid võivad olla autonoomsed (igal veetihedal laevaruumil on eraldi süsteem) või kesksed (kuivenduspumbad ja klapikarbid on masinaruumis).
Kuivendussüsteemiga opereerimine (klappide avamine ja sulgemine, pumpade käivitamine ja seiskamine, nivoo jälgimine) toimub nüüdisaegsetes laevades kaugjuhtimisel masina kontrollruumist või masinaruumis paiknevast juhtpuldist, vanemates laevades ka käsitsi.
Avariisiolukorras on võimalik naftase vee parda taha pumpamine ka kõigist naftase vee pilsikaevudest kuivenduspumbaga või ballastpumbaga. Süsteemide ühendamiseks on paigaldatud normaalselt suletud ja plommitud tagasilöögiklapid.
Autor: Jüri Kask
Allikad
Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. ISBN 978-9985-808-57-3
