Laevasüsteemid

Laevasüsteemid on laeva eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, mahutite (tankid, tsisternid, paagid) ning juht- ja kontrollaparatuuriga.

LAEVASÜSTEEMIDE LIIGITUS

Üldsüsteemid

• trümmisüsteemid (kuivendus-, ballasti-, kreeni-, diferendi ja veeärastussüsteemid);
• tuletõrjesüsteemid (vee-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, süsihappegaas-, aur- jt. tulekustutussüsteemid koos juhtimis-, signalisatsiooni- ja hoiatussüsteemidega);
• eluotstarbesüsteemid (joogi-, mere- ja pesuvee-, reo- ja heitvee-, piigarti-, kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsineerimise süsteemid);

Üldsüsteemidega, milliste eesmärgiks on tagada laeva uppumatus, ohutu meresõit ja normaalsed elamistingimused meeskonnale, on varustatud kõik laevad, sõltumata tüübist ja otstarbest.

Eriotstarbelised süsteemid

• lasti-, lasti eelsoojendus-, tankide pesemis- ja gaasiärastussüsteemid (tankeritel);
• avarii veeärastussüsteem (päästelaevadel);
• kala etteande-, kalarasva- ja soolveesüsteem (kalapüügi- ja -töötlemislaevadel);
• pinnase uhtmis- ja imemissüsteem (põhjasüvenduslaevadel);
• kallutussüsteem (jäämurdjatel);

Eriotstarbelised süsteemid on ka suruõhu- ja gaasitorustikud, hüdro- ja pneumoülekannete torustikud, kõne-, peil- ja õhutorud.

Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva tüübi või otstarbega ettenähtud erifunktsioonide täitmise.

Laevajõuseadmete süsteemid

Peamasinate, abimasinate ja aurukatelde töö tagamiseks on kütuse-, õli-, õhu-, hüdro-, pneumo-, heitgaaside-, toitevee-, ja aurusüsteemid, käivitus ja reverseerimissüsteemid, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse-, ja signalisatsioonisüsteemid.

LAEVASÜSTEEMIDE EHITUS JA PAIGUTUS

Laevasüsteemide torustike, liitmike, armatuuri ja teiste süsteemi koostisosade materjal sõltub süsteemides teisaldatava keskkonna liigist ja omadustest (vesi, õhk, gaas, õli jm.) ning töörõhust (nt. teras, vask, messing, bimetall, plastik). Laevasüsteemide ülesehitus ja paigutus laevas sõltuvalt süsteemi otstarbest, teenindavate objektide ja mehhanismide arvust ning paigutusest võib olla tsentraliseeritud (keskne) (üks mehhanism teenindab kõiki süsteemi tarbijaid), autonoomne (igas veekindlas laeva sektsioonis on iseseisev süsteem koos seda teenindava mehhanismi ja tarbijaga) või grupiviisiline (üks mehhanism teenindab tarbijaid mitmes laeva veekindlas sektsioonis). Igal loetletud süsteemil on oma eelised ja puudused, mistõttu ülesehituse põhimõte sõltub püstitatud eeliste saavutamisest. Kui määravaks faktoriks on maksumus , valitakse keskne, kui töökindlus ja ohutus, siis autonoomne või grupiviisiline variant. Mitme tarbija puhul koosneb süsteemi torustik magistraaltorust ja tarbijateni viivatest harutorustikest. Magistraaltorustikud võivad olla ehitatud liini- või ringmagistraalina. Liinimagistraal on kinniste otstega torustik, seotud süsteemi teenindava mehhanismiga ühest kohast, mis magistraali vigastuse korral võib põhjutada süsteemi osalise või täieliku rivist välja langemise. Ringmagistraal on peatorustik, mille otsad on ühendatud, mis tagab süsteemi toimimise ka mingi lõigu vigastuse puhul, kuna võimaldab sulgaparatuuri abil vigastatud lõigu eraldada.

Autor: Jüri Kask

Allikad

Heino Punab, Jaan Läheb, Lauri Laks.Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.