Erinevus lehekülje "Laevasüsteemid" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ''''Laevasüsteemid''' on laeva eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, mahutite (tankid, tsisternid, paagid)...')
 
 
(ei näidata 2 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Laevasüsteemid'''  on laeva eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, [[mahutite]] ([[tank]]id, [[tsistern]]id, paagid) ning juht- ja kontrollaparatuuriga.
+
'''Laevasüsteemid'''  on [[laev]]a eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, mahutite - [[tank]]ide, [[tsistern]]ide, paakide - ning juht- ja kontrollaparatuuriga.
 
 
==LAEVASÜSTEEMIDE LIIGITUS==
 
  
 +
==Laevasüsteemide liigitus==
 
=== Üldsüsteemid===
 
=== Üldsüsteemid===
*[[trümmisüsteem]]id (kuivendus-, ballasti-, kreeni-, diferendi ja veeärastussüsteemid);
+
*[[ballastisüsteem]]
*[[tuletõrjesüsteem]]id (vee-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, süsihappegaas-, aur- jt. tulekustutussüsteemid koos juhtimis-, signalisatsiooni- ja hoiatussüsteemidega);
+
*[[kuivendussüsteem]] ja [[veeärastussüsteem]]
*[[eluotstarbesüsteemid]] (joogi-, mere- ja pesuvee-, reo- ja heitvee-, piigarti-, kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsineerimise süsteemid);
+
*[[tulekustutussüsteem]]id (vee-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, süsihappegaasi-, auru- jt. tulekustutussüsteemid koos juhtimis-, signalisatsiooni- ja hoiatussüsteemidega)
 +
*[[olmesüsteemid]] (joogi-, mere- ja pesuvee-, reo- ja heitvee-, piigarti-, kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsineerimissüsteemid)  
  
Üldsüsteemidega, milliste eesmärgiks on tagada laeva uppumatus, ohutu meresõit ja normaalsed elamistingimused meeskonnale, on varustatud kõik laevad, sõltumata tüübist ja otstarbest.
+
Üldsüsteemide eesmärk on tagada laeva uppumatus, ohutu meresõit ja normaalsed olmetingimused meeskonnale ning nendega on varustatud kõik laevad, sõltumata laeva tüübist ja otstarbest.
  
 
===Eriotstarbelised süsteemid===
 
===Eriotstarbelised süsteemid===
*lasti-, lasti eelsoojendus-, tankide pesemis- ja gaasiärastussüsteemid (tankeritel);  
+
*lasti-, lasti eelsoojendus-, tankide pesemis- ja gaasiärastussüsteemid ([[tanker]]itel);
*avarii veeärastussüsteem (päästelaevadel);  
+
*avarii veeärastussüsteem (päästelaevadel);
*kala etteande-, kalarasva- ja soolveesüsteem (kalapüügi- ja -töötlemislaevadel);
+
*kala etteande-, kalarasva- ja soolveesüsteem (kalapüügi- ja -töötlemislaevadel);
 
*pinnase uhtmis- ja imemissüsteem (põhjasüvenduslaevadel);
 
*pinnase uhtmis- ja imemissüsteem (põhjasüvenduslaevadel);
*kallutussüsteem ([[jäämurdja]]tel);
+
*kallutus-, kreeni- ja diferendisüsteem ([[jäämurdja]]tel, [[pukser]]itel);
Eriotstarbelised süsteemid on ka suruõhu- ja gaasitorustikud, hüdro- ja pneumoülekannete torustikud, kõne-, peil- ja õhutorud.
 
  
Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva tüübi või otstarbega ettenähtud
+
Eriotstarbelised süsteemid on ka suruõhu- ja gaasitorustikud, hüdro- ja pneumoülekannete torustikud, kõne-, peil- ja õhutorud.
erifunktsioonide täitmise.
+
Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva tüübi või otstarbega ettenähtud erifunktsioonide täitmise.
  
 
===Laevajõuseadmete süsteemid===
 
===Laevajõuseadmete süsteemid===
[[Peamasina]]te, [[abimasin]]ate ja [[aurukatel]]de töö tagamiseks on kütuse-, õli-, õhu-, hüdro-, pneumo-, heitgaaside-, toitevee-, ja aurusüsteemid, käivitus ja reverseerimissüsteemid, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse-, ja signalisatsioonisüsteemid.  
+
[[Peamasin]]ate, [[abimasin]]ate ja [[aurukatel]]de töö tagamiseks on kütuse-, õli-, õhu-, hüdro-, pneumo-, heitgaaside-, toitevee- ja aurusüsteemid, käivitus- ja reverseerimissüsteemid, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid.
 +
 
 +
==Laevasüsteemide ehitus ja paigutus==
 +
Laevasüsteemide torustike, liitmike, armatuuri ja teiste süsteemi koostisosade materjal sõltub süsteemides teisaldatava keskkonna liigist ja omadustest (vesi, õhk, gaas, õli jm.) ning töörõhust (nt. teras, vask, messing, bimetall või plastik).
  
==LAEVASÜSTEEMIDE EHITUS  JA PAIGUTUS==
+
Laevasüsteemide ülesehitus ja paigutus laevas sõltuvalt süsteemi otstarbest, teenindavate objektide ja mehhanismide arvust ning paigutusest võib olla tsentraliseeritud (keskne), nii et üks mehhanism teenindab kõiki süsteemi tarbijaid. See võib olla autonoomne, nii et igas [[laev]]a veekindlas sektsioonis on iseseisev süsteem koos seda teenindava mehhanismi ja tarbijaga, või see võib olla grupiviisiline, nii et üks mehhanism teenindab tarbijaid mitmes laeva veekindlas sektsioonis. Igal loetletud süsteemil on oma eelised ja puudused, mistõttu ülesehituse põhimõte sõltub püstitatud eeliste saavutamisest. Kui määravaks faktoriks on maksumus, valitakse keskne paigutus, kui määravad on töökindlus ja ohutus, siis valitakse autonoomne või grupiviisiline variant.
  
Laevasüsteemide torustike, liitmike, armatuuri ja teiste süsteemi  koostisosade materjal  sõltub süsteemides teisaldatava keskkonna liigist ja omadustest (vesi, õhk, gaas, õli jm.) ning töörõhust (nt. teras, vask, messing,  bimetall, plastik).
+
Mitme tarbija puhul koosneb süsteemi torustik magistraaltorust ja tarbijateni viivatest harutorustikest. Magistraaltorustikud võivad olla ehitatud liini- või ringmagistraalina. Liinimagistraal on kinniste otstega torustik, mis on seotud süsteemi teenindava mehhanismiga ühest kohast; see võib magistraali vigastuse korral põhjustada süsteemi osalise või täieliku rivist väljalangemise. Ringmagistraal on peatorustik, mille otsad on ühendatud; see tagab süsteemi toimimise ka mingi lõigu vigastuse puhul, sest on võimalik sulgaparatuuri abil vigastatud lõik eraldada.
Laevasüsteemide ülesehitus ja paigutus laevas sõltuvalt süsteemi otstarbest, teenindavate objektide ja mehhanismide arvust ning paigutusest võib olla tsentraliseeritud (keskne) (üks mehhanism teenindab kõiki süsteemi tarbijaid), autonoomne (igas veekindlas [[laev]]a sektsioonis on iseseisev süsteem koos seda teenindava mehhanismi ja tarbijaga) või grupiviisiline (üks mehhanism teenindab tarbijaid mitmes laeva veekindlas sektsioonis). Igal loetletud süsteemil on oma eelised ja puudused, mistõttu ülesehituse põhimõte sõltub püstitatud eeliste saavutamisest. Kui määravaks faktoriks on maksumus , valitakse keskne, kui töökindlus ja ohutus, siis autonoomne või grupiviisiline variant.
 
Mitme tarbija puhul koosneb süsteemi torustik magistraaltorust ja tarbijateni viivatest harutorustikest. Magistraaltorustikud võivad olla ehitatud liini- või ringmagistraalina. Liinimagistraal on kinniste otstega torustik, seotud süsteemi teenindava mehhanismiga ühest kohast, mis magistraali vigastuse korral võib põhjutada süsteemi osalise või täieliku rivist välja langemise. Ringmagistraal on peatorustik, mille otsad on ühendatud, mis tagab süsteemi toimimise ka mingi lõigu vigastuse puhul, kuna võimaldab sulgaparatuuri abil vigastatud lõigu eraldada.
 
  
 
Autor: Jüri Kask
 
Autor: Jüri Kask
  
 
==Allikad==
 
==Allikad==
[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks.Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.
+
[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.
  
 
[[Kategooria: Laevasüsteemid]]
 
[[Kategooria: Laevasüsteemid]]

Viimane redaktsioon: 17. veebruar 2016, kell 23:40

Laevasüsteemid on laeva eesmärgipärast kasutamist tagavad torustikud koos vajaliku armatuuri, mehhanismide, seadmete, mahutite - tankide, tsisternide, paakide - ning juht- ja kontrollaparatuuriga.

Laevasüsteemide liigitus

Üldsüsteemid

Üldsüsteemide eesmärk on tagada laeva uppumatus, ohutu meresõit ja normaalsed olmetingimused meeskonnale ning nendega on varustatud kõik laevad, sõltumata laeva tüübist ja otstarbest.

Eriotstarbelised süsteemid

  • lasti-, lasti eelsoojendus-, tankide pesemis- ja gaasiärastussüsteemid (tankeritel);
  • avarii veeärastussüsteem (päästelaevadel);
  • kala etteande-, kalarasva- ja soolveesüsteem (kalapüügi- ja -töötlemislaevadel);
  • pinnase uhtmis- ja imemissüsteem (põhjasüvenduslaevadel);
  • kallutus-, kreeni- ja diferendisüsteem (jäämurdjatel, pukseritel);

Eriotstarbelised süsteemid on ka suruõhu- ja gaasitorustikud, hüdro- ja pneumoülekannete torustikud, kõne-, peil- ja õhutorud. Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva tüübi või otstarbega ettenähtud erifunktsioonide täitmise.

Laevajõuseadmete süsteemid

Peamasinate, abimasinate ja aurukatelde töö tagamiseks on kütuse-, õli-, õhu-, hüdro-, pneumo-, heitgaaside-, toitevee- ja aurusüsteemid, käivitus- ja reverseerimissüsteemid, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid.

Laevasüsteemide ehitus ja paigutus

Laevasüsteemide torustike, liitmike, armatuuri ja teiste süsteemi koostisosade materjal sõltub süsteemides teisaldatava keskkonna liigist ja omadustest (vesi, õhk, gaas, õli jm.) ning töörõhust (nt. teras, vask, messing, bimetall või plastik).

Laevasüsteemide ülesehitus ja paigutus laevas sõltuvalt süsteemi otstarbest, teenindavate objektide ja mehhanismide arvust ning paigutusest võib olla tsentraliseeritud (keskne), nii et üks mehhanism teenindab kõiki süsteemi tarbijaid. See võib olla autonoomne, nii et igas laeva veekindlas sektsioonis on iseseisev süsteem koos seda teenindava mehhanismi ja tarbijaga, või see võib olla grupiviisiline, nii et üks mehhanism teenindab tarbijaid mitmes laeva veekindlas sektsioonis. Igal loetletud süsteemil on oma eelised ja puudused, mistõttu ülesehituse põhimõte sõltub püstitatud eeliste saavutamisest. Kui määravaks faktoriks on maksumus, valitakse keskne paigutus, kui määravad on töökindlus ja ohutus, siis valitakse autonoomne või grupiviisiline variant.

Mitme tarbija puhul koosneb süsteemi torustik magistraaltorust ja tarbijateni viivatest harutorustikest. Magistraaltorustikud võivad olla ehitatud liini- või ringmagistraalina. Liinimagistraal on kinniste otstega torustik, mis on seotud süsteemi teenindava mehhanismiga ühest kohast; see võib magistraali vigastuse korral põhjustada süsteemi osalise või täieliku rivist väljalangemise. Ringmagistraal on peatorustik, mille otsad on ühendatud; see tagab süsteemi toimimise ka mingi lõigu vigastuse puhul, sest on võimalik sulgaparatuuri abil vigastatud lõik eraldada.

Autor: Jüri Kask

Allikad

Heino Punab, Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3.