Erinevus lehekülje "Laivateollisuus" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (Uurimislaevad)
P
 
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
  
 
==Uurimislaevad==
 
==Uurimislaevad==
Ka pärast reparatsioonide maksmist jätkusid Soome laevatehastes Nõukogude Liidu telllimused. Laivateollissuus ehitas seeria puitkerega uurimislaevu 1950. aastate lõpul. 1969. aastal tellis Nõukogude Liit 3 teraskerega uurimislaeva. Seeriat pikendati, nii et 1969. aastaks oli valminud 19 mitmesugust uurimislaeva.
+
Ka pärast reparatsioonide maksmist jätkusid Soome laevatehastes Nõukogude Liidu telllimused. Laivateollisuus ehitas seeria puitkerega uurimislaevu 1950. aastate lõpul. 1969. aastal tellis Nõukogude Liit 3 teraskerega uurimislaeva. Seeriat pikendati, nii et 1969. aastaks oli valminud 19 mitmesugust uurimislaeva.
  
 
Pärast pikki läbirääkimisi sõlmiti 24. aprillil 1980 leping Nõukogude Liiduga uut tüüpi laevaseeria ehitamiseks hüdrometeoroloogilisteks uuringuteks. Algses tellimuses oli 5 laeva pikkusega 71,5 m, laiusega 12,8 m ja süvisega 4,4 m. Laevades pidi olema 66 kajutikohta ja lisaks 10 kohta reservis. Kavandati ka 12 laborit ning laevad pidid suutma töötada nii arktilistes kui ka troopikavetes. [[Laevakere]] ja [[Peamasin|masinad]] kavandati [[Vene Register|Vene Registri]] [[jääklass]]iga UL1 A2. Peamasinateks olid kavandatud kaks Vene masinat ühel [[võll]]il.
 
Pärast pikki läbirääkimisi sõlmiti 24. aprillil 1980 leping Nõukogude Liiduga uut tüüpi laevaseeria ehitamiseks hüdrometeoroloogilisteks uuringuteks. Algses tellimuses oli 5 laeva pikkusega 71,5 m, laiusega 12,8 m ja süvisega 4,4 m. Laevades pidi olema 66 kajutikohta ja lisaks 10 kohta reservis. Kavandati ka 12 laborit ning laevad pidid suutma töötada nii arktilistes kui ka troopikavetes. [[Laevakere]] ja [[Peamasin|masinad]] kavandati [[Vene Register|Vene Registri]] [[jääklass]]iga UL1 A2. Peamasinateks olid kavandatud kaks Vene masinat ühel [[võll]]il.
 +
 +
1980. aasta lepingu esimene laev AKADEMIK ŠULEIKIN valmis 7. juulil 1982. Samalaadsed olid esimesed 10 laeva. Järgmised 7 uurimislaeva olid väiksemad. Neid telliti 1985. ja 1986. aastal ning viimane neist valmis 1989. aastal. Hiljem on neist laevadest paljud ümber ehitatud.
  
 
1989. aastal oli Laivateollisuus ühinenud [[Wärtsilä]] Marine'iga, kuid tõmmati kaasa kontserni raskustesse. Kontsern lõpetas pankrotiga oktoobris 1989.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Specialist på forskningsfartyg. [[Sjöfartstidningen]] nr 4, 2021</ref>
 
1989. aastal oli Laivateollisuus ühinenud [[Wärtsilä]] Marine'iga, kuid tõmmati kaasa kontserni raskustesse. Kontsern lõpetas pankrotiga oktoobris 1989.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Specialist på forskningsfartyg. [[Sjöfartstidningen]] nr 4, 2021</ref>
  
 
==AKADEMIK ŠULEIKIN klass==
 
==AKADEMIK ŠULEIKIN klass==
1980. aasta lepingu esimene laev AKADEMIK ŠULEIKIN valmis 7. juulil 1982. Samalaadsed olid esimesed 10 laeva. Järgmised 7 uurimislaeva olid väiksemad. Neid telliti 1985. ja 1986. aastal ning viimane neist valmis 1989. aastal. Hiljem on neist laevadest paljud ümber ehitatud.
 
 
*1982 AKADEMIK SHULEYKIN (nr 342), hiljem POLAR PIONEER
 
*1982 AKADEMIK SHULEYKIN (nr 342), hiljem POLAR PIONEER
 
*1982 AKADEMIK SHOKALSKIY (nr 343)
 
*1982 AKADEMIK SHOKALSKIY (nr 343)

Viimane redaktsioon: 11. juuli 2021, kell 01:01

Laivateollisuus oli Turu laevatehas, mis ehitas Nõukogude Liidule uurimislaevu.

Laivateollisuus asutati 1945. aastal, et tasuda reparatsioone Nõukogude Liidule, milles suur osa oli laevadel. Tehas ehitas peamiselt puitpurjelaevu, sh 46 sotakorvauskuunarit. Viimane neist, ZARJA, valmis 1952. aastal. See oli antimagnetiline hästivarustatud uurimislaev.

Uurimislaevad

Ka pärast reparatsioonide maksmist jätkusid Soome laevatehastes Nõukogude Liidu telllimused. Laivateollisuus ehitas seeria puitkerega uurimislaevu 1950. aastate lõpul. 1969. aastal tellis Nõukogude Liit 3 teraskerega uurimislaeva. Seeriat pikendati, nii et 1969. aastaks oli valminud 19 mitmesugust uurimislaeva.

Pärast pikki läbirääkimisi sõlmiti 24. aprillil 1980 leping Nõukogude Liiduga uut tüüpi laevaseeria ehitamiseks hüdrometeoroloogilisteks uuringuteks. Algses tellimuses oli 5 laeva pikkusega 71,5 m, laiusega 12,8 m ja süvisega 4,4 m. Laevades pidi olema 66 kajutikohta ja lisaks 10 kohta reservis. Kavandati ka 12 laborit ning laevad pidid suutma töötada nii arktilistes kui ka troopikavetes. Laevakere ja masinad kavandati Vene Registri jääklassiga UL1 A2. Peamasinateks olid kavandatud kaks Vene masinat ühel võllil.

1980. aasta lepingu esimene laev AKADEMIK ŠULEIKIN valmis 7. juulil 1982. Samalaadsed olid esimesed 10 laeva. Järgmised 7 uurimislaeva olid väiksemad. Neid telliti 1985. ja 1986. aastal ning viimane neist valmis 1989. aastal. Hiljem on neist laevadest paljud ümber ehitatud.

1989. aastal oli Laivateollisuus ühinenud Wärtsilä Marine'iga, kuid tõmmati kaasa kontserni raskustesse. Kontsern lõpetas pankrotiga oktoobris 1989.[1]

AKADEMIK ŠULEIKIN klass

  • 1982 AKADEMIK SHULEYKIN (nr 342), hiljem POLAR PIONEER
  • 1982 AKADEMIK SHOKALSKIY (nr 343)
  • 1982 PROFESSOR MOLCHANOV (nr 344)
  • 1983 PROFESSOR KHROMOV (nr 345)
  • 1983 PROFESSOR MULTANOVSKIY (nr 346)
  • 1983 AKADEMIK GAMBURTSEV (nr 348), hiljem NANSEN EXPLORER
  • 1984 AKADEMIK GOLITSYN (nr 349)
  • 1984 PROFESSOR POLSHKOV (nr 350), lammutatud 2013
  • 1984 ARNOLD VEIMER (nr 355), praegu TROSSÖ
  • 1985 GEOLOG DMITRIY NALIVKIN (nr 356)

Viited

  1. Pär-Henrik Sjöström. Specialist på forskningsfartyg. Sjöfartstidningen nr 4, 2021