Erinevus lehekülje "Lootsiühing" redaktsioonide vahel
(New page: '''lootsiühing''' - mõnes riigis (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa) lootsimisega tegelev ühing, mis pole valitsuse alluvuses ega ülalpidamisel. Lootsiühing täidab oma ülesand...) |
|||
| (ei näidata 3 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Lootsiühing''' on mõnes riigis (näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa) [[lootsimine|lootsimisega]] tegelev ühing, mis pole valitsuse alluvuses ega ülalpidamisel. Lootsiühing täidab oma ülesandeid vastava seadustiku alusel ja tema tegevust jälgib riiklik ametkond. Eestis on tegutsenud näiteks Eesti Lootside Selts ja Eesti Merelootside Selts. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| + | |||
| + | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Naissaar]]e lootsidel olid ära jagatud lootsimiskorrad - kourdu - juba 18. sajandi lõpul. See lootsimikord oli eraldi Põhja- ja Lõunakülal, ent 19. sajandi lõpul said mõlemad külad ühise lootsimise järjekorra. | ||
| + | |||
| + | Pärast Vabadussõda muutus vahepeal riigitöö olnud lootsimine jälle eratööks ning asutati kolm lootside ühingut, millesse kuulusid: | ||
| + | :1. endised Naissaare lootsid, kes elasid Tallinnas; neil oli lootsijaam Suurupis | ||
| + | :2. [[kapten]]id ja [[tüürimees|tüürimehed]] | ||
| + | :3. Naissaare lootsid | ||
| + | |||
| + | 1930. aasta lootsiseaduse alusel loodi nii mere- kui sadamalootside jaoks ühing, mis allus riigi kontrollile. Ühingu liikmed võisid ise määrata töötunnid, palga, pensioni, teenistusaja pikkuse ja pensioniea. Ühingu tegevus lõpetati 1940. aastal, mil Vene okupatsiooni alates natsionaliseeriti lootside rahakassad, lootsijaamade varustus ning lootsidele kuuluvad mootor- ja purjepaadid.<ref>Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid - mitmepalgeline Naissaar. [[Rannarahva Muuseum]], 2013</ref> | ||
| + | |||
| + | ==Viited== | ||
| + | {{viited}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Lootsimine]] | ||
Viimane redaktsioon: 4. november 2015, kell 08:59
Lootsiühing on mõnes riigis (näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa) lootsimisega tegelev ühing, mis pole valitsuse alluvuses ega ülalpidamisel. Lootsiühing täidab oma ülesandeid vastava seadustiku alusel ja tema tegevust jälgib riiklik ametkond. Eestis on tegutsenud näiteks Eesti Lootside Selts ja Eesti Merelootside Selts.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Naissaare lootsidel olid ära jagatud lootsimiskorrad - kourdu - juba 18. sajandi lõpul. See lootsimikord oli eraldi Põhja- ja Lõunakülal, ent 19. sajandi lõpul said mõlemad külad ühise lootsimise järjekorra.
Pärast Vabadussõda muutus vahepeal riigitöö olnud lootsimine jälle eratööks ning asutati kolm lootside ühingut, millesse kuulusid:
- 1. endised Naissaare lootsid, kes elasid Tallinnas; neil oli lootsijaam Suurupis
- 2. kaptenid ja tüürimehed
- 3. Naissaare lootsid
1930. aasta lootsiseaduse alusel loodi nii mere- kui sadamalootside jaoks ühing, mis allus riigi kontrollile. Ühingu liikmed võisid ise määrata töötunnid, palga, pensioni, teenistusaja pikkuse ja pensioniea. Ühingu tegevus lõpetati 1940. aastal, mil Vene okupatsiooni alates natsionaliseeriti lootside rahakassad, lootsijaamade varustus ning lootsidele kuuluvad mootor- ja purjepaadid.[1]
Viited
- ↑ Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid - mitmepalgeline Naissaar. Rannarahva Muuseum, 2013
