Erinevus lehekülje "Mündrik" redaktsioonide vahel
P (4 redaktsiooni) |
(kandejõud->kandevõime) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Mündrik''' (rootsi ''munderike'', norra ''munderick'') on: | '''Mündrik''' (rootsi ''munderike'', norra ''munderick'') on: | ||
| − | #keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt ( | + | #keskajal [[sadam]]a ja [[laev]]ade vahel kaupa vedanud [[paat|paadimees]] [[Läänemeri|Läänemerel]]. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandevõimega 1-2 tonni) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks [[randumine|randumiseks]] madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema [[meremärk]]e, olema valmis võitluseks [[mereröövel|mereröövlite]] vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks. |
#väike lamedapõhjaline [[lootsik]]. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat. | #väike lamedapõhjaline [[lootsik]]. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat. | ||
Viimane redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 11:42
Mündrik (rootsi munderike, norra munderick) on:
- keskajal sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemerel. Vanim teave mündriku kohta pärineb Tallinnast 1370ndaist aastaist seoses kiviveoga, paadiliikluse eelisõiguse said nad 14. sajandi lõpus. Mündrike tsunfti vanim skraa pärineb 1506. aastast, viimast korda täiendati seda 1645. aastal. Tsunfti võeti neid, kel oli vähemalt kaks suurt (kandevõimega 1-2 tonni) ja üks väike paat. Paadid olid paremaks randumiseks madalapõhjalised, neid prikati või sõuti. Peale kaubaveo sadamas oli mündrikel linna suhtes ka muid kohustusi: nad pidid sadamas valvama korra järele, panema meremärke, olema valmis võitluseks mereröövlite vastu, tormi ajal appi minema merehädalistele. Mündrikke oli umbes paarkümmend. Nad olid peamiselt rootslased, ka soomlased ja eestlased. Elasid mündrikud valdavalt Kalamajas. Mündrikuseisus oli hüppelauaks laevnikuseisusesse saamiseks.
- väike lamedapõhjaline lootsik. Põhjaeesti murdeis ka kehv või inetu paat.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
