MARDUS

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 17. september 2021, kell 12:21 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' {{Laeva andmed | Pilt =MARDUS.jpg | Pildiallkiri = MARDUS 1923. a | Nimi = ''' MARDUS'''<br>N (1911-1915)<br>PSKOV (1915-1920) <br>SORKHOLM (1920-1920) <br>MARDUS (1920-1941) |...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
MARDUS 1923. a
MARDUS 1923. a
Nimi: MARDUS
N (1911-1915)
PSKOV (1915-1920)
SORKHOLM (1920-1920)
MARDUS (1920-1941)
Ehitusaasta: 1911
Ehituskoht: Göteborg, Rootsi
Tüüp: reisilaev
Staatus: õhku lennanud
Maksimaalne pikkus: 27,5 m
Maksimaalne laius: 6,4 m
Süvis: 2,1 m
Mass-veeväljasurve: 150 t
Kiirus: 10, sõlme
Sõidukaugus: 8-sõlmelise kiiruse puhul 500 meremiili
Jääklass: A1
Peamasin: 1 kahesilindriline kompaundaurumasin, 220 hj
Käiturid: 1 sõukruvi
Kütusetankid: 15 t sütt
Laevapere: 25

Suurtükipaat MARDUS ehitati 1911. aastal Göteborgis reisilaevaks. Laeva nimeks sai N.

  • Laeva veeväljasurve oli 150 t. Mõõtmelt oli laev 27,5 meetrit pikk, 6,4 meetrit lai ja süvis oli 2,1 meetrit. Edasi viis N-i üks kahesilindriline kompaundaurumasin võimsusega 220 hobujõudu. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel ja söevaru oli 15 tonni. Laeval oli ainult üks sõukruvi, mis andis laeva kiiruseks 10 sõlme. Sõidukaugus oli ökonoomse, 8-sõlmelise kiiruse puhul 500 meremiili (926 km). Meeskond oli laeval 25-liikmeline.
  • 1911. aasta novembrikuus alustas N tööd Riia linnavalitsuses reisilaevana.
  • 1915. aastal mobiliseeriti N Esimesse maailmasõtta ja sai uueks nimeks PSKOV ning see relvastati kahe 75 mm kahuriga ja seejärel jäi teenima Daugaval tegutsenud Riia sõjalaevade flotilli. Kui 21. augustil 1917 Riia sakslaste kätte langes, tuli PSKOV koos teiste selle flotilli laevadega Pärnusse. Kui 21. veebruaril 1918 bolševiseerunud vene vägi sakslaste survel Pärnust põgenes, uputati PSKOV sealsesse vallikraavi.
  • 1920. a tõsteti PSKOV Eesti meremeeste poolt üles ja nimeks sai ta SORKHOLM.
  • 21. jaanuaril 1920 sai uueks nimeks MARDUS. 1. juulist 1920 sai MARDUS omale komandöriks Aleksander Varma ning laevale tehti Sadamatehases kapitaalremont ja 1922. aastal võeti ta kasutusse suurtükipaadina. MARDUS sai uueks relvastuseks kaks 75 mm kahurit. Rahuajal koosnes meeskond 22 mehest, neist 3 olid ohvitserid.
  • 1924. a suvel asus Eesti merevägi uuesti miine välja traalima. Kuna suur osa Vabadussõja aegseid miinitraalereid oli läinud tsiviilkasutusse, tuli MARDUSEL asuda traalimistöödele.
  • 14. novembril 1924 sõitsid MARDUS, MEEME ja miinitraaler TAHKONA traalimistöödele põhja poole Naissaart. Tööde käigus aga plahvatas MEEME ahtri all miin ja laev uppus. Pärast seda õnnetust teenis MARDUS suurtükipaadina veel kümmekond aastat.
  • 1928. a suvel oli ta ligi kuu aega (26. juulist kuni 22. augustini) Lätis.
  • 1936. a kevadel võeti MARDUSEL kahurid maha ja kohandati ümber reisijate ja kauba veoks Merekindluste komandantuuride vahel.
  • Eesti okupeerimisel 1940. a võeti MARDUS 18. septembril Balti laevastiku tagalateenistuse käsutusse. Venelaste Tallinnast pagemisel üritasid punaväelased 28. augustil 1941 MARDUST uputada Sõjasadama idaväravasse. Väikesele laevale oli aga pandud liialt suur lõhkelaeng ja MARDUS plahvatas tükkideks.

Viited

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.